Puust ja punaseks: miks me kõik edukad ei ole?

PSÜHHOLOOGIA SINULE: Kõikvõimalikke edunippe, trikke ja nõuandeid on ilm täis. Aga miks need siis ei toimi ja meid ikkagi edukaks ei tee? Roman Timofejev ütleb, et enne tuleb jõuda oma motivatsiooni tuumani, et neist saaks päriselt kasu lõigata. Tema puhul see igatahes toimis.

Mees on kõrbes eksinud, näljane ja väsinud. Järsku leiab ta liiva seest pudeli. Ta avab selle ja päästab džinni vabaks. Džinn küsib: „Mida sa minu vabastamise eest tahad?“ — „Koju tahan,” nutab mees. „No lähme siis,” ütleb džinn ja võtab mehel käest kinni. „Aga ma tahan kiiresti,” nõuab mees. „Noh, siis paneme jooksuga,” vastab džinn.

Üks kahjulikumaid müüte eesmärkide saavutamise ning edu kohta on see, et tänu mingitele motivatsiooni trikkidele (ehk lase džinn pudelist välja) on võimalik teha kiire muudatus. Tegelikkuses on iga eesmärgi saavutamiseks vaja jõudu, aega ja energiat. Mida suurem on eesmärk, seda suurem töö sind ees ootab. Ent isegi kui sul on soov seda tööd teha, tekivad ju ikka küsimused: kas see garanteerib edu? Kuidas kiiremini eesmärgini jõuda?

Psühholoogia valdkonnas on palju võimalusi, mis aitavad inimesel muutusi esile kutsuda: koolitused, coaching ehk juhendamine, teraapia, eneseabiraamatud jne. Miks me siis ometi kõik edukad ja õnnelikud pole?

Väike meelespea

** Kui sul on endale mõni eesmärk seatud, siis küsi: miks ma seda tahan? Miks see on mulle oluline? Kas seda saab millegagi asendada? Korda neid küsimusi nii kaua, kuni vastuseid jätkub.

** Sea endale eesmärke, mis rahuldavad sinu sügavamaid vajadusi ning mis on ka sotsiaalses mõttes kasulikud, sest meie saavutused on tihedalt seotud ümbritseva maailmaga.

** Ole valmis tööks, mis on proportsioonis sinu eesmärgi suurusega.

** Kuula ära nõuanded ja ideed, kuid kasuta ainult neid, mis sulle isiklikult sobivad.

** Toetu oma tugevatele külgedele ja jää alati iseendaks!

Muutus vastupanuta

Need nimetatud võimalused ja nõuanded toimivad küll, kuid eeltingimuseks on see, et sul on olemas need isikuomadused, mis on vajalikud ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. Näiteks tahad sa kaalu langetada ja otsustad, et järgid sõbra soovitust ning teed iga päev 15 minutit trenni. Väiksed muudatused kutsuvad ju esile suuri! Aasta peale teeks see kokku üle 90 tunni trenni! „Teen vähe, saan palju” on ju motiveeriv mõte.

Kui järjekindlus pole sinu tugevaim külg ja nii märkad sa juba mõne aja pärast, et sul on isegi 15 minutiks raske ennast kokku võtta. Nii et pole vaja lisadagi, et eesmärk jääb saavutamata. Sellises olukorras on oluline toetuda oma tugevustele. Võib-olla oled sa hästi seltsiv — leia siis sõber, kes tahab samuti regulaarselt trenni teha. Koos tegutsedes on eesmärgini jõudmise tõenäosus märgatavalt suurem.

Uute asjadega alustamine nõuab vanade hoiakute muutmist ja uue õppimist, mis tekitab aga omakorda kohe vastupanu. Asi pole ainult mugavuses. Enda muutmine tekitab igas elusorganismis bioloogiliselt põhjendatud reaktsiooni — jääda iga hinna eest iseendaks. Oma tugevatele külgedele toetudes on vastupanu aga palju väiksem. Muutus pole nii kiire kui muinasjutus, aga see on siiski kindel, realistlik ja kättesaadav.

  

Katastroof — ma pole ikkagi rahul!

Oletame et sa saidki, mida tahtsid: langetasid kaalu, said ametikõrgendust, ostsid uue auto, panid laheda startup’i käima. Aga sa pole ikkagi rahul! Sa panid sellesse metsikult oma energiat ja aega, ent loodetud efekti pole!

Ühiskonnas, kus vanemad ja hiljem müügimehed teevad meile pidevalt selgeks, mida me vajame (uut tolmuimejat, jogurtit, värsket nägu poliitilisel maastikul, prestiižset eriala), võime end kergesti ära kaotada. Kui me kaotame kontakti oma tegelike sügavate vajadustega, kõnnime nagu pimeduses. Siis ei annagi ükski saavutus soovitud tulemust, sest me ei tea isegi, mida me täpselt tahame.

Millised on sinu sügavalt inimlikud vajadused? Kõige tähtsam küsimus on „Mida ma vajan?”, mitte „Mida ma tahan või soovin?” Miks see mulle oluline on? Miks ma seda tahan? Mida see mulle annab? Neid küsimusi endalt üha uuesti küsides jõuadki sa motivatsiooni algeni. Näiteks võib selguda, et sa tahtsid uue auto ostuga oma sõprade heakskiitu või et sundus tööl kõike kontrollida on tingitud sinu rahuldamata vajadusest teisi inimesi usaldada. Miks on oluline seda teada? Sest tegelikult saavutad sa ainult neid asju, mis on seotud sinu tegelike vajadustega. „Tahan” ja „võiks” on vaid ilusad pildid ja esteetika küsimus. Päriselt on kättesaadav ainult see, mida me sügavalt vajame. Roman Timofejev: mida mina tahan

Minu intelligentsed vanemad panid minu kasvatamisel põhirõhu viisakusele, korralikkusele, kuulekusele ja tarkusele. Nõnda õppisin ma hoolega tegema asju, mida ma pole kunagi tahtnud teha. Pidin tegema eelkõige nii, kuidas teistele sobib. Pidev harjutamine tegigi minust meistri ja nii polnud ka ime, et ma ei osanud küsimusele „Mida sa tahad?” ühel hetkel enam mitte midagi vastata. Ma lihtsalt ei suutnud otsustada, mida ma süüa tahan või kuidas vaba päeva sisustada.

Seadsin endale ülesandeks oma vajadustest aru saada. Mõistsin, et minu kuulekuse ja hoolsuse taga oli tegelikult kuuluvuse vajadus. Otsustasingi siis, et toetun enda tundmaõppimisel oma tugevatele külgedele. Minu tugevuseks oli õppimis- ja kohanemisvõime, mis on mind viinud oma psühholoogilise nõustamise mudeli loomiseni. Õpitavat läbi närides, mitte niisama alla neelates, leidsin n-ö oma hääle ja aitan nüüd teistelgi seda nõustamisel ja koolitustel leida.  Kui keegi küsib, kas ma olen edukas, siis vastan: „Ikka edukas! Patsiendid paranevad, kliendid arenevad ja mina teen tööd, mis mulle meeldib. Miljoneid ma ei teeni, aga edukuse määraja polegi alati väline. Pigem seisneb see tundes, et ma teen õiget asja ja realiseerin end täiel määral. See teebki mind edukaks.