Riina Solman: juhuseks ei ole meelelahutus
Üle poolte abieludest lahutatakse ning kui lisada vabade kooselude lõppemised, on osakaal veelgi suurem. Kuhu kaob armastus või pole teda olnudki? Kas abielu on romantilise suhte kinnitus või juriidiline leping, mille võib sõlmida ka majanduslikel kaalutlustel?
Rahvastikuminister Riina Solman arutleb teemal "miks riik vajab abielu?" ja räägib, et ta ei taha küll kõlada sellise vanurina keskeas, kus tema ajal oli rohi rohelisem, aga linnapilt on meil täis seksi, pilgeni täis reklaamplakateid "kumm on seks" ja on selge, et lisaks turvalisele seksile ja kondoomidele reklaamitakse sellega tegelikult ka juhusuhteid ilma võib-olla sellele isegi mõtlemata.
"Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus päästab meid ära hullemast ja see tõstab ometi seksi kui meelelahutuse mentaliteeti kõrgemale. Paratamatult tekib küsimus, kas meil on tänapäeva noorteni üldse veel võimalik viia teadmine, et intiimsed suhted peaksid või võiksid kuuluda ennekõike püsisuhete ja pereelu juurde, kus on turvaline."
Solman mõtiskleb, kuidas panna noori enne linade vahele hetimist endalt küsima, kas see partner, kellega sinna heidetakse, on üldse väärt olemast lapsele teine vanem. Rasedus ei ole kunagi 100% välditav ja kui see vastus on "ei, ma ei sooviks teda oma lapsele vanemaks," siis võib-olla peaks piirduma kokteili ja tantsuga ööklubis.
Solman arutleb, et võib-olla peaks mõtlema selle üle, kuidas tõsta järgmise kondoomikampaania raames noorte teadlikkust ka juhusuhetest, et meil ei kasvaks üles põlvkond noori inimesi, kes jäävad üksikvanemateks. Üksikvanematel on teadagi raske ressursi mõttes, aga ka emotsionaalselt. Tunneteplaanis, aga ka füüsiliste koormuste plaanis.
Abielust ei tasu loobuda kergekäeliselt
Solman paneb paaridele südamele, et abielust ei tasu loobuda kergekäeliselt. „Loomulikult ei pea abielu taluma hambad ristis, aga alati ei tasu tegutseda kiirustades. Me pakume pereteraapiat, paariteraapiat – kõik sellest muidugi abi ei saa. Kurbadel juhtudel ongi teised lahendused. Tänu nõustamisele on pered saanud siiski ka kokku ja hakanud oma elu pärast kriisi elama teises rütmis,“ sõnas Solman.
„Abielu on elujaatav positiivne toiming, teistpidi aga juriidilist kindlust andev akt. Abielu ise ei tee kedagi õnnelikus, vaid õnnelikuks teeb inimese õnnelik abielu. Igavest õnne ei taga ka mitteabiellumine. Peaks rääkima sellest, miks on hea abielus olla. Võib-olla vajab tänapäeva tarbimisühiskonnaga harjunud inimene ka abielu reklaami,“ leiab Solman.
Küsimusele, miks on riigile abielu vaja, vastas minister, et perekond tagab riigi kestmise. „Perekond on põhiseaduse järgi riigi kaitse all. Perekond peab hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Riigil on vaja abielu selle pärast, et seda on vaja inimestele, kui inimesed on õnnelikud, läheb riigil hästi. Riik oleme inimesed, meie ise, meile on seda vaja.“
Vaata konverentsi otseülekannet SIIT.
Konverentsil võtavad sõna rahvastikuminister Riina Solman, suhtekorraldaja Janek Mäggi, kirjandusteadlane Maarja Vaino, ajakirjanik Anna-Maria Veidemann-Makko, vandeadvokaat Paul Keres, eetik Meego Remmel. Paneeldiskussioonis „Kellega tohib abielluda?“ osalevad riigikogu liige Signe Riisalo, riigikogu liige Priit Sibul ning ettevõtja Urve Palo. Päeva modereerib Hannes Hermaküla.
