Kuidas sina oma tunnetesse suhtud?

1. Kui sa näed valgusfooris kollast tuld, kuidas käitud?

A. Sööstad kohalt. Niikuinii süttib kohe roheline. Milleks asjatult aega kaotada?
B. Ootad alati rohelise tule ära. Ja siis kontrollid igaks juhuks veel kord, kas ikka on ohutu edasi liikuda.
C. Niipea kui roheline tuli süttib, astud rahulikult edasi.

2. Millal sa teed oma jõulukingid lahti?

A. Kohe, kui nad saad. Sa kibeled näitama oma rõõmu kinkijale ning ei suuda kuidagi ära oodata, mis selles pakis ikkagi on.
B. Alguses asetad kingid kuuse alla ja avad alles siis, kui askeldused on möödas.
C. Erinevalt. Vahel on kohane kingitus kinkija nähes kohe avada. Mõned kingid aga peaks vist kuuse alla panema.

3. Kas sul oli kooli ajal lihtne tundides istuda?

A. Tunni lõpuks keerlesid ringi. Õpetajad tegid sulle isegi märkusi.
B. Üritasid olla hea õpilane, istusid rahulikult isegi siis, kui oli igav või kui olid väsinud. Väliselt varjasid oma meeleolu.
C. Mõned tunnid möödusid kergelt ja lihtsalt. Ent oli ka selliseid, mis tundusid lõputud ja siis oli keeruline rahulikuks jääda.

4. Kui sa kõrgkooli eksameid tegid, millised strateegiad sa tavaliselt valisid?

A. Sul oli raske hakkama saada närveerimisega ja pinge talumisega. Seetõttu läksid vastama esimeste hulgas, et sellest kõigest kiiremini pääseda.
B. Närveerisid ja üritasid vältimatut edasi lükata. Seega vastasid lõpus — pärast teisi.
C. Kõik sõltus sinu valmisolekust eksamiks. Kui olid eneses piisavalt kindel, siis vastasid alguses. Kui olid halvasti ette valmistunud, siis ootasid, kuni õppejõud ära väsib ja muutub ehk leebemaks.

5. Kuidas sa käitud, kui satud olema ebaõigluse tunnistajaks?

A. Üritad õiglust jalule seada. Sekkud isegi siis, kui olukord ei puuduta otseselt sind.
B. Arvad, et pole õige nina võõrastesse asjadesse toppida. Kahjuks ei ole maailm täiuslik. Kas me siis suudame seda muuta?
C. Kui sa võid midagi muuta, siis teed seda.

6. Lähedane inimene solvas sind. Kuidas käitud?

A. Asud jalamaid suhteid klaarima. Vaja on otse rääkida — see ongi usaldus.
B. Enamasti vaikid ja kannad solvumist endas. Milleks midagi selgitada? Sellel pole mõtet.
C. Rahuned kõigepealt, siis üritad rääkida ning saada selgust, milles on probleem.

7. Kuidas käitud kinos?

A. Reageerid ekraanil toimuvale elavalt ja vahetult. Seetõttu teevad naabrid sulle isegi märkusi
B. Oled üpris vaoshoitud. Sa ei soovi teisi vaatajaid segada. Sind ärritab, kui keegi käitub liiga vabalt.
C. Käitud just nii, nagu teisedki.

8. Kuidas sa tavaliselt naerad?

A. Valjuhäälselt. Vahel paned tähele, et inimesed pööravad sulle tähelepanu.
B. Sul on raske naerma puhkeda, seetõttu vaid naeratad.
C. Vaevalt, et sinu naer millegi poolest eristub teiste naerust.

9. Tuled õhtul näljasena koju, valmis õhtusööki aga ei ole. Kas ootad, millal toidu valmis teed?

A. Ei, sa teed endale võileiva või näksid midagi niisama.
B. Loomulikult valmistad söögi, kuigi see nõuab aega.
C. Lähed vist kompromissile — teed midagi kiiresti, kas salati või omleti.

10. Kuidas sa suhtud emotsionaalsetesse inimestesse, kes ilmutavad vahetult ja siiralt oma tundeid?

A. Sul on nendega lihtne suhelda, nad on avatud ja siirad ning nendega koos on huvitav.
B. Inimesed, kes end ei talitse ärritavad sind. Nad on liiga kärarikkad ja kasvatamatud.
C. Kui emotsioonid on asjakohased, miks mitte neid ilmutada?

11. Mida sa tavaliselt pühade ajal teed?

A. Sulle meeldivad igasugused tähtpäevad. Need peavad olema lõbusad.
B. Oled lähedaste inimeste kitsas ringis. On vaikne, rahulik ja õdus. Ei midagi liigset. Askeldused väsitavad sind.
C. Vastavalt meeleolule.

12. Kas sa armastad tantsida?

A. Jah, sa ei kujuta elu ilma liikumiseta ettegi. Tantsid rõõmuga.
B. Ei, tantsimine pole sinu jaoks. Keha ei kuula sõna ja sa ei tunne end hästi.
C. Jah, vahel tantsid rõõmuga iseenda lõbuks.

13. Kui käid kunstinäitusel, millised pildid köidavad sinu tähelepanu?

A. Huvitava süžeega pildid. Need on dünaamilised, kohati ootamatud, isegi paradoksaalsed.
B. Rahulikud maastikud.
C. Portreed. Sulle pakub huvi vaadata, kuidas on inimesi seal kujutatud. Üritad arvata, milline on nende iseloom, kuidas on kujunenud nende saatus.

14. Milliseid värve sa eelistad?

A. Erksaid — punast, kollast, oranži. Need tõstavad tuju.
B. Sulle meeldivad tumedad toonid — must, pruun, hall, lilla. Need annavad rahu.
C. Sul pole spetsiaalseid eelistusi, iga värv on omal moel kena.

15. Küllap on juhtunud, et mõni su naabritest on olnud öisel ajal kärarikas ja seganud su und. Kuidas käitusid?

A. Üritasid neid vaigistada, helistasid ega kartnud nendega suhteid klaarida. Õigus oli ju sinu poolel.
B. Surunud hambad risti, ootasid, millal nad rahunevad. Kaebasid nende peale oma sõpradele. Kui naabritega kohtusid, tervitasid külmalt, näidates oma käitumisega, et sa oled rahulolematu.
C. Üritasid midagi huvitavat teha. Lõppude lõpuks võib ju igaüks meist korraldada lõbusa olengu. Võib-olla on järgmisel korral nende kord suhtuda sinusse mõistmisega.

16. Kas sa räägid oma tunnetest armastatud inimesele?

A. Jah, kindlasti! Loomulikult peab armastusest rääkima.
B. Ei, sõnad ei tähenda midagi. Tõelisi tundeid näitavad vaid teod.
C. Jah, loomulikult, kuid mitte liiga sageli. Vastasel juhul muutuvad need sõnad väärtusetuiks. Selleks peab olema ka sobiv hetk.

Tulemused

Rohkem A-sid
Ülimalt emotsionaalne. Oled ere, huvitav ja väljendusrikas inimene. Sinuga juba igav ei hakka. Oled alati erinev, vahel lausa ettearvamatu. Inimesed hindavad seda ilmselt. Sa oskad olla seltskonna hing ning leiad ruttu ühise keele uute inimestega. Ent sa pole lihtsalt emotsionaalne. Vahel ei suuda sa üldse oma tundeid tagasi hoida. Ning teiste jaoks võid sa näida liiga tundeline  — nad lihtsalt „kuumenevad“ üle. Tugevad emotsioonid kanduvad üle meie lähedastele. Seega, kui oled emotsionaalselt laetud, võivad inimesed kas teadlikult või intuitiivselt üritada vältida kontakti sinuga. Sa oled oma tunnete väljendamisel siiras ning see on hea. Ent püüa käituda veidi täiskasvanulikumalt. Säilitada vabadust tunnete väljendamisel ning olla seejuures täiskasvanu on küllalt keeruline, ometi täiesti võimalik.

Rohkem B-sid
Hoiad kõik oma emotsioonid endas. Ning see on kui uinuv vulkaan. Mida enam me end tagasi hoiame, seda tugevamini hiljem „purskame“. Ilmselt oli sinu vanemate peres palju keelde tunnete väljendamiseks. Peeti ebaviisakaks neid välja näidata või isegi rääkida neist. Jah, sa oled viisakas, käitud kehtestatud reeglite kohaselt ning teistele inimestele on see vägagi mugav. Aga kas sa mitte ei maksa selle eest liiga kõrget hinda? Tunnete mahasurumine päädib sageli terviseprobleemidega — kõrgenenud vererõhk, peavalud jne. Pealegi ei luba allasurumise mehhanism sul olla avatud, segab end väljendamast. See aga tähendab, et sa ei suuda realiseerida oma andeid. Püüa olla veidi julgem. Mis hullu ikka juhtuda võib, kui astud sammukese maailmale vastu ja muutud avatumaks?

Rohkem C-sid
Paistab, et oled leidnud kuldse kesktee emotsioonide vaba väljendamise ja sotsiaalsete raamide — reeglite — vahel. Sa oskad jälgida oma tundeid — sinu pea ja süda on osanud kokku leppida. Võimalik, et see anne on sulle juba algselt antud. Siis oled lausa õnneseen. Võib ka olla, et see kõik on sügava sisemise töö abil saavutatud. Ning sel juhul on see oskus kahtlemata sinu suur teene iseendale. Igal juhul on oluline seda oskust hinnata ja hoida. Ilmselt oskad sa leida tasakaalu mitte üksnes emotsionaalses sfääris, sul on ka anne leida kompromisse ning lepitada vaenutsejaid. Sinu lähedased hindavad seda kindlasti. Teistele võid sa olla eeskujuks, kuidas oma tunnetega toime tulla. Oled otsekui terve eneseregulatsiooni etalon. Inimestel on, mida sinult õppida. Nende seas leiad ka enda järgijaid.

Allikas: Psihhologija, veebruar 2014