Mul on keskmise suurusega ettevõte ja tegutseme IT-valdkonnas. Ma ei osanud arvatagi, et kunagi ütlen, et näe, lapsehoolduspuhkus on liiga pikk. Nii pole ju inimlik öelda.

Ent olles ise ettevõtja näed asju teisiti. Üks mu koolivend kolis mõned aastad tagasi USAsse tööle. Ta räägib, et seal on isegi tavapuhkus midagi erakordset - see aasta puhkas ta näiteks vaid kaks nädalat. Mis aga puutub lastesse, siis on igati tavaline, et naine on lapsega paar kuud kodus ja siis krapsti tagasi tööle. Seda ei peeta kuidagi valeks, see on seal normaalne. Lapse eest hoolitseb edasi hoidja või näiteks vanavanemad. Seal lähevad lapsed ka palju varasemalt sõime.

Kui sõber on USAs rääkinud meie süsteemist, tehakse suured silmad. Kuidas see üldse jätkusuutlik on? Ausalt öeldes, vähemasti minu töövaldkonnas, on see pidur. Paari aasta eest juhtus, et kolm väga vajalikku naistöötajat läksid praktiliselt ühel hetkel lapsehoolduspuhkusele. Mitmed projektid jäid pooleli. Väga keerukas oli uusi inimesi leida, kuna töö on spetsiifiline ja tegu asenduskohaga. Töötaja jaoks ei ole ahvatlev pakkumine, kus öeldud, et pooleteise aasta pärast pole sind enam vaja. Kahjuks tekkis ka olukord, et üks uus inimene elas nii sisse, et kui üks naistest tahtis tagasi tööle tulla, polnud sellele naisele enam kohta. Formaalselt leidsin talle tööülesanded, aga ta nägi ka ise, et palju on muutunud ning lahkus. Teine naine sulandus õnneks hästi tööellu, kolmas aga sai teise lapse otsa. Nagu paljud tänapäeval teevad - nii ollakse kodus vahel isegi neli-viis aastat jutti.

Ma ei arva, et Eestis peaks see puhkus olema kõigest paar kuud, aga maksimaalselt vast aasta. Jah, saan aru, et nüüd võib osaliselt töötada ka puhkuse ajal, aga vähesed on motiveeritud seda tegema. Poolteist aastat ju tiksub tavapärane palk. Olen ka ise pakkunud oma naistöötajatele, kes lapsehoolduspuhkusel, et ehk tahavad oma pooleli jäänud projektidega osaliselt edasi tegeleda, ent vastused on olnud eitavad.

Mõneti on kogu see süsteem karuteene naistele endale. Kahjuks pole need juhtumid erandlikud, kus tööle naastes enam kohta pole. Elu on edasi läinud, olukord firmas teine. Lisaks juba alateadlikult see vähendab firmajuhtide soovi võtta tööle noori naisi. Hiljuti otsisin ühte arendajat ja sõelale jäi kaks noort andekat inimest - neiu ja noormees. Valisin viimase. Kõlab halvasti, aga veidi oli valikul oluliseks ka see, et ma tean, et tema puhul pole ohtu, et ootamatult teatab, et jääb lapsega koju.

Ikka ja jälle kurdetakse, et teatud sotsiaaltoetused on meil liiga väikesed, aga kui laiemalt vaadata, oleme ju heaoluriik valmis, kui nii suured toetused väikelastega vanematele. Kui seda kõrvalt vaadata, tundub see ebaratsionaalne ning piirab avatud tööturgu.