Katrin (35)
on kauaaegne autosõitja. Kiiretel aegadel küünib tema igapäevane läbisõit mitmesaja kilomeetrini ning seda siinsamas, Eestis. Kõige jubedamaks mälestuseks peab ta mitme aasta tagust hetke, mil ta roolis peaaegu magama jäi.

Tee oli tavapärane, Tallinna-Tartu maantee, liiklus tihe — läbisegi sõiduautod ja suured veokid, nagu ikka. Vist oli pooltalvine aeg, meenutab ta, sest mingit lörtsi või vett pahises eesolevate sõidukite rataste alt.

Kuna öö oli lühikeseks jäänud ja sõidetud ka üksjagu, hakkas sõidu monotoonsus ja pidev sahin vägisi mõju avaldama. Lõpuks jäi ta mingisse kolonni suure veoki taha pidama ning loksus seal ühtlaselt kaasa, püüdes virgena püsida.

Ühel hetkel kukkus silm ikkagi kinni, tagantjärgi meenutades võis see olla vaid sekundiks-paariks. Silmalaugusid tõstes avastas Katrin end vastassuunavööndist ning nägi vastu kihutavat suurt veokit. Järgmine ülikiire sekund kulus õigesse ritta tagasi jõudmisele…

Pärast seda pidas naine auto kinni ja oli tükk aega hirmust oimetu, kuid imekombel igatpidi virge. Ehmatus oli seekord ta täiesti üles äratanud.

Vähene magamine või uneapnoe

Ka hiljuti Kanadas läbi viidud uuring andis järjekordselt kinnitust unehäirete ja õnnetuste omavahelisele seotusele, kirjutab Die Welt.

Üheks halva une põhjuseks võib olla uneapnoe, mis avaldab mõju kogu organismile, sealhulgas südamele.

Väidetavalt on uneapnoega inimestel kaks kuni seitse korda suurem oht õnnetustesse sattuda. Nii on raskete bussiõnnetuste uurijad jõudnud tulemusele, et bussijuht kannatas uneapnoe all.

Päeviti annab ebakvaliteetne ööuni endast märku väsimuse, haigutamise ja külmavärinatena. Hullemal juhul vajuvad silmalaud täiesti tahtmatult kinni. Risk teha viga nii endale kui teistele on seega eriti suur inimestel, kes roolis istuvad.