VIDEO | Kasvaja seljatanud 3aastase Marta ema: suur valu ja nutt — selle tegin üksinda läbi, kuigi ei oleks pidanud


Pisikese Marta vallatud lokid on tagasi kasvanud ning ei näita märkigi keemiaravist.
Pisikese Marta vallatud lokid on tagasi kasvanud ning ei näita märkigi keemiaravist. Foto: Kiur Kaasik

Kolmeseks saanud Marta vallatud lokid ja pisut häbelik naeratus ei reeda kuidagi, et ligi poolteist aastat tagasi diagnoositi tal maliigne teratoom. See on idurakuline kasvaja, mida esineb vähihaigetel lastel suhteliselt vähe. Marta ema Kaia nentis, et selline diagnoos lõi jalust, aga vähihaigete laste vanemate liit aitas raske aja võimalikult kaine suhtumisega üle elada.

Kaia Lilanderi kõige noorem tütar oli vaid 12 päeva vana, kui laste isa Martaga lastehaiglasse läks. “Marta oli ainult aasta ja 10 kuune,” sõnas Kaia. Esimesed sümptomid Marta kasvaja kohta polnud üleliia ebatavalised. “Olin pisima tütrega veel haiglas, kui mees ütles, et Marta kõht on kinni. Kui sain haiglast koju, käisime pereõe juures, kes soovitas anda ploomimahla ja muud seedimist soodustavat toitu,” rääkis Kaia. Tagantjärgi meenutas ta veel, et Marta magas rahutult ning krigistas hambaid. “Ju tal miski ikka vaevas, aga sellest ei osanud midagi arvata,” tõdes pisitirtsu ema.


“Ühel õhtul käisin Martaga koos duši all ja tundsin ta pepu peal kõva tükki. Esimene mõte oli, et lihas oli kõvasti krampi läinud. Ta ei andnud märku, et tal valus oleks,” kirjeldas Kaia. Vanemad läksid taas perearsti juurde. Nii perearst kui õde suunasid nad lastehaiglasse. Juba ultrahelis mõistis Kaia, et midagi on halvasti. “Rumal, nagu ma olen, lugesin pärast ultraheli lapse digilugu ja hakkasin guugeldama. Sain aru, et ilmselt on mingisugune kasvaja,” rääkis Kaia. Pärast ultraheli suunati Marta onkoloogiasse magnetuuringusse.

Pardiralli – vähihaige lapse luguMartal diagnoositi enne teist eluaastat maliigne teratoom. Foto: Kiur Kaasik
Seotud lood:

“Saimegi teada, et tal on maliigne teratoom ehk idurakuline kasvaja ümber sabakondi. See oli juba tal kaasasündinud,” luges Kaia diagnoosi veatult peast ette. Ta tunnistas, et polnud kuulnudki varem sõnast “teratoom”, aga uue diagnoosiga sai ta hea ülevaate, mida kasvaja tähendab ning mis on teratoom.

Sama kogenud vanemad toetasid

Esimeste ravikuuride ajal viibis Martaga haiglas isa. “Vanematel lastel olid kevadkontserdid ja üritused. Väga raske oli vaadata Martast natuke vanemaid lapsi, kes kõik olid terved, toredad ja rõõmsad. Ja Marta oli haiglas tilgutite all,” kõneles Kaia. Lisaks Martale on tal veel kaheksa last: juba täisealised Mariel ja Siamak, 13-aastane Karl-Oskar, 11-aastane Joosep, üheksane Triin, varsti seitsmeseks saav Nora, viiene Rosanna ja aastane Iris.

Kõige enam oli Marta emale toeks kogu pere. Kaial on kokku kaheksa last. Foto: Kiur Kaasik

Kuigi esialgu tunnistas Marta kasvajat kõva muhk tagumikul, siis varsti hoidis ta kõndides jalga valesti. “Siis oli tunne, et me ei jõua. Jäime hiljaks,” meenutas Kaia. Küll oli nende “õnneks” tegemist säärase vähiga, mis allub ravile hästi. “Siiski oli palju keemiaravijärgseid tagasilööke: põletikud, palavik, haavandid,” loetles Kaia ette mõned ravi kõrvalmõjud.

Kaia tunnistas, et diagnoos lõi esialgu jalust. “Ma tõmbusin hästi endasse. Olin suurema mure üksi ära muretsenud. Suur valu ja nutt — selle tegin üksinda läbi, kuigi ei oleks pidanud. Ma tundsin ka süüd, et kui kasvaja arenes embrüo staadiumis, siis kas mina oleks saanud midagi teisiti teha, et vähk ära hoida,” kõneles Kaia. Siis tuli tema palatisse Luive. Eesti vähihaigete laste vanemate liidu koordinaator Luive Merilai ajas temaga juttu, tutvustas ennast, andis teada, kuidas temaga ühendust saab. “Ta tulebki ja on nagu soe päike! Ma ei tea, miks ma küll varem ei mõelnud sellise liidu otsimisele,” rääkis Kaia.

Kuigi Kaial on suur ja ühtehoidev pere, kes kõik üksteise toel rasked ajad üle elasid, oli vankumatuks abiks just Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit. “Sealt tuli palju psühholoogilist tuge. Saime aru, et me pole üksi ja meie pole haiguses süüdi. Kellel vaja, saavad ka professionaalset psühholoogilist abi küsida,” ütles Kaia. Lisaks juhendas liit, kuidas saada finantsilist tuge. “Ravi oli õnneks tasuta, kuid mu abikaasa pidi töölt ära tulema. Üks vanem oli ju lapsega peaaegu alati haiglas, teine oli teiste lastega kodus,” selgitas Kaia. Liit aitas Kaial lapsele puude taotleda, et nad saaksid keerulisel ajal pisutki rahalist tuge. “Ma ei teadnud üldse, et mul selline õiguski on.”

Pardiralli – vähihaige lapse luguMarta ravi ajal sai tema ema tuge vähihaigete laste vanemate liidult. Foto: Kiur Kaasik

Vähihaigete laste vanemad toetuvad üksteisele palju. “Ikka üritad rõõmus ja optimistlik olla, aga vahepeal lööb jalgealune kõikuma ja see mask kukub eest. Ei jõua seda enam kanda,” rääkis Kaia. Üks selline periood oli siis, kui Marta haiglakaaslane, pisike poiss, läks paraku ingliks. “See on reaalsus ja sellega tuleb elada,” tõdes Kaia ohkega.

Lisaks psühholoogilisele toele teistelt vanematelt, kelle lapsed on vähkkasvajaga võidelnud, ehitati just vähihaigete laste vanemate liidu toel Tallinna lastehaiglasse ja Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogiaosakonda Mesikäpa mängutoad. Nagu nimigi viitab, rajati need koos Kalevi kommivabrikuga. “Nii, kui lapsel võeti rohutilguti ära, läksime mängutuppa. Seal said lapsed omavahel mängida ja joonistada, tegelikult sain ise ka teiste emadega rääkida ja see aitas mõistuse säilitada,” kiitis Kaia mängutubade mõju ka täiskasvanutele.

Marta. Foto: Kiur Kaasik

Pardiralli kui Rally Estonia

Pühapäeval toimubki pardiralli, mida korraldab just vähihaigete vanemate laste liit. “Olin ennegi haigust lugenud pardiralliga seotud haigete laste lugusid ja nutnud. Aga kui saad osaks sellest loost, siis oskad pardirallit teisiti hinnata. Üritan alati sõbrad, tuttavad ja töökaaslased kaasa tõmmata, sest kahjuks kõigi laste ravi riik ei toeta. Õnneks on eestlased nii tublid ja toetavad ning tulevad alati appi,” rääkis Kaia.

Möödunud aasta pardirallile ostis pere oma pardi. “Isegi värske diagnoosiga käisime kohal ning see oli väga põnev,” rääkis Kaia. Nüüd ostis perekond igale liikmele oma pardi, kellele kaasa elada. “Minu meelest on väga tabav võrdlus, et pardiralli on nagu Ott Tänak Rally Estonial. Kuna ma eriline rallifänn pole, siis partide võidusõit on minu jaoks palju põnevam!” märkis Kaia naerdes.

Nüüd ootab Marta lasteaeda - seal on ju bassein! Foto: Kiur Kaasik

Martal läheb praeguseks väga hästi. Tüdruk reageeris keemiaravile hästi ning kasvaja opereeriti välja. “Talle meeldib endiselt haiglas käia. See on nii sisse õpitud. Ta teab täpselt, kuhu minna ja kes on tema arst. Kodus mängib ka mõmmide ja nukkudega tihti arsti,” kirjeldas Kaia. Marta on praegu jälgimisstaadiumis ning käib iga kolme- nelja kuu tagant magnetuuringus. Temalt pole veel ära võetud ka keemiaravi porti, haigust jäävadki eluks ajaks meenutama pordist ja operatsioonist jäänud armid. “Esimene koht, kuhu port pandi, läks põletikuliseks ning tuli uus koht leida. Arme jagub,” rääkis Kaia.

Sügisest läheb Marta lasteaeda ning ema sõnutsi ootab tüdruk seda väga. “Seal on ju bassein!” selgitas Kaia laia naeratusega.

Juba pühapäeval korraldab Eesti vähihaigete laste vanemate liit pardirallit. Tegemist on heategevusliku kampaaniaga, mille eesmärgiks on teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja inimesi andma enda panust nende abistamiseks.

Vannipartide võistuujumine on vahva kogupereüritus, mille kaudu saab igaüks panustada heategevusse - osta part ja pane ta osalema ägedal võidukihutamisel! Osta part pardiralli.ee lehel ning hoia pühapäeval pöidlad pihus!