Võru õpetaja Merle tänab lootuse eest: kuu tagasi sai haigus hoogu juurde ja jõudsin viimasel hetkel haiglasse
Aga Merle ise kirjutab: “Kuu tagasi, enam-vähem sel ajal, kui üleskutse mind aidata laiema avalikkuse ette jõudis, sai mu haigus hoogu juurde, nii et jõudsin just kui teadvuseta olekus viimasel hetkel haiglasse. Kui analüüsivastused lubasid, alustasid arstid ravi garfilzomibiga, mis oli selleks ajaks juba haiglas olemas.
Praeguseks olen jõudnud uue ravimi ja raviskeemiga teise kuu või tsükli algusesse, st olen kolmel nädalal kaks päeva Tartus ravil ja neljas nädal on ravipuhkus. Eile oli teise tsükli teine ravipäev, nii et täna pikutan juba kodus. Enesetunne on seni olnud enam-vähem, ainult liikumisvõime taastub sel korral kuidagi viletsamini. Eks tule rohkem “trenni” teha ja jõuvarud kokku võtta. Päris iga päev ja iga enesetundega pole suutnud end sundida ega peagi ilmselt.
Mu raviarstiks on praegu dr Jane Lehtmaa, kes ütles eile analüüsivastuste kohta, et need on väga head — küllap siis kuu aja taguse seisuga võrreldes. Seega on alust arvata, et mul on läinud ja läheb päris hästi ja ikka peamiselt tänu teie fondi abile.
Peaksin tänukirju kirjutama, aga pole selleks veel õigele soonele sattunud. Mu toetajaskond on olnud vististi päris suur. Ega ma kõiki teagi, vaid nii palju, kui FB-postitustest kätte paistis. Lugesin peamiselt endiste õpilaste kirju ja nutsin härdusest mitu head peatäit, nii et nüüd pelgan natuke arvutit, et sama ei korduks. Nimelt nutta ei tahaks, aga olen selle vahepealse ajaga nii neetult härdameelseks muutunud. Käimas on kolmas aasta nii valu kui ka võitlust selle vastu — ikka arstide ja teaduspõhise meditsiini abiga (olen üsna rangelt selle usku, välistamata alternatiivravi, kui see on lubatud ja püsib terve mõistuse piires).”
Merle saab fondile toetuda nii kaua, kuni ravi kestab. Jätkuvalt on oodatud sihtotstarbelised annetused märksõnaga “Merle raviks”: www.kingitudelu.ee/annetajale
