Lugeja sürreaalne kogemus: olin õhtul üksinda tööl ja järsku läks kolleegi arvuti käima ning juhtus midagi hirmsat...

 (124)
Jaga tänase hingedepäeva puhul oma kogemust!
Lugeja sürreaalne kogemus: olin õhtul üksinda tööl ja järsku läks kolleegi arvuti käima ning juhtus midagi hirmsat...
Foto: Shutterstock

Tänase hingedepäeva puhul otsustas meile oma kõhedusttekitavat lugu jagada üks keskealine Eesti mees, kes enne juhtunut ei uskunud millessegi, mis oli kasvõi natukene müstikaga seotud. Kuid töö juures koges ta midagi, mis pani ta oma meelt muutma...

“Ma olen keskealine mees ja mainin kohe ära, et terve elu olin ma väga skeptiline kõiges, mis puudutas kummitusi, neisse uskumist, teistpoolsust ja müstikat. See tundus väljamõeldis inimeste poolt, kellel pole oma eluga muud tarka peale hakata kui normaalsetele inimestele kärbseid pähe ajada. Aga see, mis juhtus aasta aega tagasi, on pannud vist mu mõtlemist muutma… Või vähemalt ma saan nüüd aru, et midagi siin on veel peale meie, ehkki ma ei tea päris täpselt, mis. Ehk ei olegi sel vahet. Aga räägin siis selle kogemuse hinge pealt ära.

Töötan ühes tavalises keskmise suurusega Eesti reklaamifirmas ja eelmise oktoobrikuu keskpaigas oli meil kiirem aeg, mitu projekti oli vaja lõpule viia. Et kõik saaks õigeks ajaks valmis, otsustasin ühel õhtul peale teiste lahkumist veel kontorisse jääda, et saaksin rahus omaette nokitseda. Täitsin mõnusas vaikuses oma arvutis erinevaid tabeleid ja järsku hakkas minust üle laua oleva naiskolleegi arvuti tööle. Ei, see ei hakanud restarti tegema, ma pole nii rumal, et ei oleks sellest aru saanud — see lihtsalt läks käima. Kuna kedagi kontoris ei olnud, kes oleks saanud selle vaikselt käima panna, hakkas mul natuke kõhe. Aga kuna see on lihtsalt arvuti, püüdsin oma imelikku tunnet maha suruda ja mõtlesin, et ikka juhtub.

Seotud lood:

Mul tuli mõte, et peaksin helistama sellele töökaaslasele, lihtsalt nii igaks juhuks. Kuid siis mõtlesin, et see oleks väga veider ja kolleeg peaks mind imelikuks. Mõte talle helistada tuli õhtu jooksul veel palju pähe, aga otsustasin mitte seda teha. Järgmisel päeval tööle tulles sain ma teada midagi kohutavat — kolleeg oli eile õhtul sattunud autoõnnetusse ja viibis raskes seisundis haiglas. Uurisin ääri-veeri täpsemaid asjaolusid ja selgus, et umbes sel ajal, kui tema arvutiekraan oli tööle läinud, oligi autoõnnetus juhtunud. Mulle taheti kuskilt kohast märku anda, et ta on hädas!

Ma ei ole sellest kogemusest mitte kellelegi rääkinud, aga nüüd ei suutnud seda enam ka enda sees hoida. Ma tahaks teada, kas keegi on veel midagi sellist kogenud, et enne hirmsat õnnetust üritaks keegi kuidagi teile märku anda, et midagi on toimumas?”