LUGEJAKIRI: Elus ei ole juhuseid!
Kedagi ei soovita seda uskuma panna. Kui sa ei usu päikese tõusu ja uue päeva algusesse, siis sa ei usu ka päikese loojangusse ega päeva lõppemisse. Teeb see Sinust nüüd mingi teistsuguse, kui kõik ülejäänud inimesed on? Ei tee ju, on ju nii?
Miks on siis inimesed nii varmad eitama seda, et on miskit, mis on meie tahte ja seaduste väline? Enamik meist on seda kogenud ja ikka vaidlevad, et nemad ei usu. Pane talle kuum rauatükk pihku ja ta usub, et see põletab ja on valus. Räägi talle aga tõtt tema tulevikust ja palu veel, et ta mõtleks ega teeks nii ja nii. Oled paugupealt valetaja ja mis kõige hullem, kade kah takka pihta.
Saatus aga täitub vääramatu jõuga ja siis ütleb ta sulle, et see oli vaid juhus. Kulla inimene, elus ei ole juhuseid. On ettemääratus, kuid see toimib meie kasuks ja meie endi vabalt valitud teel. Ühe sõnaga, tulevik, nagu ka minevik ja olevik, on kogu aeg meie juures ja pidevas liikumises ehk arengus koos meiega. Ilkumiseks ei ole tõesti põhjust.
Lugeja kommentaar:
Kui tulevikku poleks võimalik teada, oleks suur osa sisetunde järgimistest ja intuitsioonist mõttetu teema. Tegelikult aga pole, nagu küllap meie endi kogemusedki näitavad.
Tuleviku teadmine on muidugi väga lai ja mitmekihiline mõiste. Inimene on mõtlev olend ning ilmselt suurim osa inimese mõtetest tegelebki tulevikuga. Ei saa seda otseselt muidugi ennustamiseks nimetada, teatud seosed on siin aga kahtlemata olemas.
