Mida ma kuidagi ei suuda aga kontrollida, on olustik, keskkond, kuhu magama jäädes satun ja asjad, mida unes näen.

Mulle on alati tundunud — vastu rääkides siin Freudile — et just miljöö, mida unes näed, annab kuidagimoodi märku millestki, mis tulevikus juhtuma hakkab.

Hiljuti suri mul väikese ajavahega kaks tuttavat vähki. Enne seda nägin mitu ööd järjest unenägusid purunevatest klaasidest ja klaasasjadest. Neid oli terve hall ja laoplats täis ja pidevalt lõikasin endale kildudega luuni sisse. Unes muidugi teadsin, et see on uni ja ma ei vigastanud end tegelikult, kuid mingi vastik tunne jäi hinge.

Ma ei usu mingeid unenägude seletajaid, kuid seekord läks küll täkke, sest klaasi purustamine, katkine klaas ning klaasikildudega enda vigastamine just seda pidi tähendama — lähedaste või tuttavate surma.

Palju me neist asjadest teame?