Anu Saagim saab 50 ja on selle üle uhke, mina tahaksin juubeli eel maa alla vajuda

Bravuuritar tähistab täna oma 50ndat sünnipäeva ning ütles möödunud ajakirjale Anne&Stiil, et tema ainus mure selle numbriga seoses on, kas korraldada suur või veel suurem pidu. Naisteka lugeja kirjutab aga, et temalgi on kohe juubel ukse ees, kuid tähistamise mõtet tal peas küll pole, pigem tahaks end kuhugi ära peita, et vanus teda kätte ei saaks.

“Ma ei oota oma sünnipäeva. Üks asi on öelda, et olen neljakümnendates, kuid tunnistada endale ja teistele, et vanus algab juba 5-ga, tundub mulle nii õudsena… 50ndates naine ei ole enam ilus, atraktiivne, seksikas ega lummav. Pigem eeldatakse, et sellises vanuses daam kannab vaid üle põlve ulatuvaid seelikuid, krunni kuklas ja lõhnastab end Chanel nr 5`ga. Ühesõnaga — on korralik vanaema. Ka mina olen vanaema. 45selt vanaemaks saada oli ränk, tunnistada endale, et oled juba sellises eas, et tähelepanu pööravad sulle lapselapsed, mitte mehed. Nüüd tundub mulle, et olen ametlikult vana. 50ndates. Ja see ajab nutma.

Lisaks sellele, et vanus on passis hirmutav, näen ma ka peeglisse vaadates, et kunagisest kaunitarist on järel vaid hale vari. Kortsud siin ja seal, lotendav nahk, vedelad käsivarred, löntis kõht ja väljaveninud rinnad. Näonahk on täis laike ja täppe, juukseid on vähem ja siin-seal turritavad ka hallid karvad.

Vananemine on ränk. 50aastase naise elu on karm. Ma ei taha oma sünnipäeva pidada, sest ma ei taha vanaks saada. Ma ei tunne end 50sena, pigem 35sena - minus on veel lusti, rõõmu ja sära! Muidugi mitte nii palju kui Anu Saagimil, aga minagi võin veel naerda, lõbutseda ja tahan tunda end atraktiivsena. Ühiskond aga ei tahaks sellega kuidagi leppida - oled 50, oled vana, kostub igalt poolt. Miks ma pean olema vana, kui ma ei taha?"

Hea lugeja, kas 50aastane naine on sinu meelest vana? Millal sinu meelest saabub naiste "parim enne" kuupäev - on see seotud pigem välimuse, vanuse või enesetundega? Avalda arvamust!