Glamuurne kohtunik Kristiina

 (32)
Glamuurne kohtunik Kristiina
Foto: Taavi Arus

Kristiina Heinmets-Aigro (32) on olnud Miss Estonia, töötanud modellina, produtsendina ja saatejuhina. Praegu on tema elus kõige tähtsamal kohal laste kasvatamine, kuid päriselt koduseinte vahele pole ta jäänud.

Sel sügisel saame Kristiinat näha ka teleekraanil, nimelt TV3 uue saate “Eesti talent” žürii liikmena.

Eksib see, kes arvab, et Kristiina sai telesaatesse tänu ilusale näolapile ja tutvustele. Kristiina kinnitab, et tihedat kadalippu ei läbinud mitte ainult saatesse võistlema pürgivad andekad inimesed, konkurss korraldati ka žüriis osalevatele naistele. “Kui Valdo (Randpere) ja Mihkel (Raud) olid kindel valik, siis naissoost kandidaatidele tehti proovivõtted, katsetati väga paljusid tuntud ja glamuurseid telekogemusega saatejuhe,” räägib Kristiina. “Mul on tõesti väga hea meel, et osutusin valituks, sest selline suursugune projekt annab kordumatu kogemuse!”

Saladuskatte all võib öelda, et saate “Eesti talent” formaat näeb ette, et naiskohtunik peab olema glamuurse hoiakuga ja leebelt professionaalne. Ehk siis Kristiina ülesandeks saab võimalike karmide hinnangute heatahtlik, pehmemal kujul väljendamine. Saate salvestused algasid septembris, otsesaated on eetris alates novembri lõpust. Kristiina tunnistab, et kuigi modellina on ta kaamera ees olnud rohkem kui poole oma elust ja selline töö talle meeldib, on kerge hirm ikka sees. “Väike aukartus lihtsalt peab olema,” leiab ta.

Meisterunustaja Kristiina

Esimest korda juhtis Kristiina otsesaadet kümme aastat tagasi, Miss Estonia õhtujuhina. “Mulle meeldib kontsentreeritud pinge, millele järgneb pikem puhkus. Ma ei suudaks töötada iga päev kella 9-17,” ütleb ta. Hoolimata sellest on Kristiina hommikust õhtuni rakkes ja leiab meilidele vastamiseks mahti umbes kesköö paiku. Väikeste laste kõrvalt vaba aja leidmine on keeruline, kuigi poiste juures käib ka hoidja. “Otsesaate juhtimine on mind õpetanud kiiresti reageerima ja ootamatutele olukordadele lahendust leidma,” naerab Kristiina ja lisab, et kuigi ka otsesaate puhul on stsenaarium olemas, tuleb tihti televaatajatele arusaamatu kiirusega uusi lahendusi leida.

Kui uurin, millise etteastega žüriiliige ise talendisaates üles astuks, pakub Kristiina, et suudaks teisi lüüa ilmselt kohmakuse ja unustamisega. “Ma olen meisterlik unustaja! Ka suudan asju maha pillata, kogemata katki teha, tähele panemata jätta,” naerab asjaosaline. Näiteks on ta trenni minnes õiged rõivad koju unustanud ja teinud boxi-trenni satsilise siidpluusiga. Harilikult ununevad siiski maha tavapäraselt vajalikud esemed, näiteks lapse lutt. Mis aga boxi-trenni puutub, siis see kujutab endast poksi ja teiste võitluskunstide kombinatsiooni muusika saatel. “Tund aega trenni võtab kogu keha kõik lihased mõnusasti läbi ja kui pole pikalt kohal käinud, on kolm päeva absoluutselt kõik kohad valusad,” selgitab Kristiina.


Vigadeotsija Kristiina

Põhihariduse omandas Kristiina Tallinna Prantsuse Lütseumis, hiljem õppis Concordia eraülikoolis (praegune Balti Filmi- ja Meediakool) ning EBS-is.
Bakalaureusekraad on tal elektroonilise meedia vallas, kõrgkoolis spetsialiseerus televisiooni ja produktsiooni peale. Lisaks saatejuhtimisele on Kristiina osalenud mitmete telesaadete tootmistiimis. Seepärast uuringi, et kui televisioon on tihtipeale tema jaoks töö, kas siis jagub tahtmist veel ka vabal ajal pildikastiga meelt lahutada.
“Kuna minu õhtud lastega on aeg-ajalt väga hektilised, ei saa ma ühtegi sarja ega filmi korralikult jälgida ja teler mängib pigem taustaks, sest ma kardan kodus üksinda olla,” räägib Kristiina ja lisab, et kardab pimedust, pimedaid tänavaid ja räämas kohtades õhtuti jalutada. Kui naine on üksinda kodus, põlevad tal pimedal ajal kõik tuled, kuni jälle valgeks läheb. Ja niisugustel puhkudel on abiks ka taustal mängiv televiisor. “Filmide vaatamist kavandan tavaliselt ette,” räägib Kristiina. “Kui lapsed on õhtul magama saadud, vaatame abikaasaga näiteks laenutatud DVD-d klaasi veini kõrvale. Selliseid filmivaatamise õhtuid on väga mõnus korraldada reedeti, eriti kui varem on poest ettenägelikult hõrku suupisteid varutud.”

Ootamatult mainib Kristiina, et talle meeldib filmidest vigu otsida. “Näiteks filmis “Moulin Rouge” on Nicole Kidmanil ühes stseenis vähemalt kümme eri moodi soengut ja mitmel korral eri värvi juuksepikendused erisuguste lokkidega. Tüüpilised vead on mantel ühel ajal eest kinni ja siis lahti, või kui keegi istub, eestvaates jalad koos ja tagantvaates üle põlve…” räägib Kristiina oma väikesest hobist filmide vaatamisel.

Ema Kristiina

Oma laste üle tunneb Kristiina loomulikult siirast rõõmu. “Lapse saamine või mittesaamine on iga naise isiklik otsus ja valik,” arvab ta. “Ent teades, kui paljud naised peavad nägema suurt vaeva, et last saada, on mõnes mõttes kahju, et keegi loobub sellisest harukordsest ja kordumatust võimalusest vabatahtlikult, kas või näiteks karjääri nimel.”

Kristiina, kelle töös on välimus väga olulisel kohal, rasedusega kaasnevaid liigseid kilosid ei kartnud. “Pärast esimest last taastus kaal kiiresti ja iseenesest,” meenutab ta. “Teine rasedus kulges raskemalt, sealt ka pikem taastumine. Rasedus ja lapse toitmine on naise keha jaoks šokk ja igaühe organism taastub eri kiirusega,” räägib Kristiina, kes ei poolda maailmastaaride ekstreemseid meetodeid, mida nood kasutavad pärast rasedust kiiresti vormi saamiseks. Väga oluline on tema arvates seegi, et esimestel eluaastatel saaks laps emaga koos olla. Oleks ju kahju, kui jääks kuulmata maimukese esimene sõna või nägemata tema esimesed sammud. Rääkides esimestest sõnadest, siis vanemal pojal Aironil oli selleks “täh”, Charltonil aga “emme”. “Charltonil on parasjagu nii-öelda emmeke-issike periood, ääretult armas on kuulda, kui hommikul hõikab: emmeke, emmeke. Päev algab kohe palju paremini, kui pisike sind niimoodi kutsub,” lausub Kristiina heldinult. Oma lastele tahab ta eluteele kaasa anda ühe olulise tarkusetera: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse.”

Rändur Kristiina

Aigrote üheks peretraditsiooniks on pidžaamapühapäev. “Selline pühapäev algab kindlasti hommikuste pannkookidega. Terve päeva naudime neljakesi koos olemist, teeme pika lõunase siesta ja valmistame üheskoos midagi maitsvat süüa, õhtul on aga kodune spaabassein ja poiste saun,” räägib Kristiina, kes ise saunamõnusid nautimas ei käi, sest ei talu liigset kuumust.

Neljajalgsetest pereliikmetest on Aigrote kodus kaks leitud kassi. “Ja lisaks suuremas koguses pikajalgseid ämblikke!” naerab Kristiina. “Mul on hea meel, et need tänavalt leitud kassid on meie pere liikmed, lapsed on neist vaimustuses. Pole välistatud, et kui kassid poleks meieni jõudnud, oleksid nad suure tõenäosusega hukkunud.”

Väikeste lastega kuigi palju maailmas ringi rännata ei saa ja seetõttu on paljud Kristiina unistuste reisid veel ees, mitmed neist aga siiski ka teoks tehtud. “Teotihuacan ja maiade Chitzen Itza püramiidid Mehhikos on nähtud, Maldiivide helesinistes laguunides ujutud… Tahaksin minna vaatama Kambodžasse Angkor Wati, tantsida Rio de Janeiro karnevalil, külastada Nepaali ja avastada Jaapani imperaatorite iidseid templeid,” räägib Kristiina. “Eestis on aga hea elada. Kliima on külm ja niiske, kuid meil pole orkaane, maavärinaid ja suuri vihmaperioode.”

Kristiina suurimaks stressitekitajaks on laste haigused. “Stress tekib siis, kui annan endast parima, kuid ükski minu ponnistus ei tee last üleöö terveks,” ohkab ta ja lisab, et oskab raskete olukordadega siiski hakkama saada. “Minu nõrkus on minu tugevus, ma olen piisavalt egoistlik, et mitte kergelt alla anda!” kinnitab ta. “Sisemine trots paneb mind vahel pürgima võimatute asjadeni. Samas võib mu egoistlikkus tunduda paljudele arrogantsusena. Mulle meeldib olla aeg-ajalt ülbe ja üleolev, see on kaitserüü, et hoida võõrad endast eemal. Tuttavate arvates olen aga liiga heatahtlik ja liigne hoolivus tekitab mulle komplitseeritud olukordi. Abikaasa on juba harjunud, et teiste inimeste murede tõttu võin mitu päeva oma tegemised tagaplaanile jätta…”

Melomaan Kristiina

Üks lõõgastavaid meelelahutusi on Kristiinale muusika. Enda sõnul kuulab ta “nostalgilist klišeelikku klassikalist muusikat — mille peale Valdo Randpere ütleks, et need lood tuleks ametlikult konkurssidel ära keelata.” Lisaks Metallicat, Weeserit, väga meeldib ka Tuberkuloited ja praegu on autosõidu kindlaks kaaslaseks Priit Pajusaare lastelaulud. Kristiina meele teevad alati rõõmsamaks ka kingitused. “Mulle meeldib ise kingitusi teha ja loomulikult neid ka saada,” ütleb ta. “Kõige armsamad kingitused on kinkija enda valmistatud, eriti Aironi ise kokkulükitud helmestest käevõru ja lehtedest punutud kaelakee. Abikaasa kaart luuletusega… Mulle endale meeldib kinkida ilusaid hetki — emotsioone, sest asjad kaovad elust, kuid mälestused ja erilised hetked sööbivad mällu igavesti.”

Selle aasta kevadest on Kristiina Tallinna Jaani koguduse liige. “Kirik on minu elus uus asi. Seal on hea käia mõtteid kogumas ja endas selgusele jõudmas,” ütleb ta. Kristiina sugulastest on laiemalt tuntud astroloog Igor Mang, kes on koostanud astroloogilise sünnikaardi ka õetütrele ja tema pereliikmetele. “Kahjuks pean tunnistama, et vähemalt pereliikmetele tehtud horoskoobid peavad suures osas paika,” ütleb Kristiina. “Kuigi vahel sooviksin, et onu ettenägelikkus ei oleks nii täpne. Suured elumuutused, raskemad ja keerulised ajad, väga head sündmused on tihti tema poolt ette kinnitatud, eriti tagantjärele mõeldes,” mainib Kristiina, soovimata teemal pikemalt peatuda.

Moefänn Kristiina

Lõpuks ringiga tagasi töö juurde jõudes uurin Kristiinalt, kes koostab tema garderoobi, kas ta kasutab selleks stilistide abi ja kui palju näeb televaataja ekraanil tema enda rõivakappi kuuluvaid kleitekostüüme. “Nii umbes kümme aastat tagasi riietati mind tihti minu jaoks täiesti stiilitutesse asjadesse ja ma ei julgenud vastu vaielda!” ohkab Kristiina ja nendib, et fotosid, kus ta kannab endale vastumeelseid rõivaid, on ebamugav vaadata: “Need on jubedad!”

Kristiina lemmikute hulka kuuluvad Dolce&Gabbana, Dior, Versace, Gianfranco Ferre ja Cavalli. “Mulle meeldivad väga Diori kingad ja päikeseprillid, Dolce & Gabbana teksased ja aksessuaarid, Versace vööd ja kleidid, Ferre saapad, Cavalli kokteilkleidid. Aastatega on välja kujunenud kindlad mudelid ja numbrid, mida olen harjunud ostma — võin minna poodi, öelda oma mudeli numbri ja see istub alati ühtmoodi, pole vaja proovida ega katsetada,” räägib Kristiina, kes kohalikest brändidest eelistab Bastioni. Suurem osa tema garderoobist pärinebki selle firma disainerilt Merike Päärolt, ja Bastioni kleite on Kristiina kapis päris mitu. “Mulle meeldivad lihtsate siluettidega kleidid, kostüümid, mille osaks on klassikaline korsett. Eelistan rõivaid, mida saab omavahel miksida ja kokku sobitada ka kümne aasta pärast. Paljud kleidid, mida saates kannan, kuuluvad mulle endale,” valgustab Kristiina oma moealaseid eelistusi. Kuigi teleekraanil võime teda tihtipeale näha värvilistes kostüümides, eelistab ta argipäeval pigem lihtsaid teksaseid ja must-valgeid toppe. “Värvid väsitavad kiiresti,” kommenteerib ta oma valikut. “Must on ajatu ja päästab igas olukoras. Ma eelistan lisada pigem mustale kleidile punaseid kingi ja aksessuaare, kui kanda värvilist kleiti.”