Kas sinu hambapasta tekitab vähki?
Just nende ainete pärast ei soovitata hambapastat harjates alla neelata ning lastel soovitatakse kasutada vaid hernetera suurust kogust. Ometigi imenduvad kemikaalid meie organismi läbi suus olevate kudede ka hambapesu käigus. Kuigi ainete kogus ühes tootes on selline, mis peaks olema tervisele ohutu, kasutame me päevas lisaks hambapastale suurt hulka muid kosmeetikume ja hügieenitooteid. Neist kõigist kokku ladestub meie kehasse kokteil ainetest, mille mõju meie tervisele on ettearvamatu.
Hambapastas tasub vältida järgmisi aineid:
Sodium Lauryl Sulfate (SLS) on aine, mis paneb hambapasta vahutama. Tegu on odava tööstusliku puhastusvahendiga, mida leidub ka autopesu- ja mootoripuhastusvahendites. Laboris kasutatakse SLS-i nahaärritajana uurimaks katsetatava toote tõhusust ärritatud nahal, seda nii loom- kui inimkatsete puhul. Läbi naha tungides suudab SLS meie kudedes püsida kuni viis päeva ning võib seal moodustada kantserogeenseid ühendeid. Samuti võib see kahjustada meie maksa, kopse, närvisüsteemi ja tekitada hingamisteede kahjustusi.
SLS-i kasutatakse vahutava ainena ka mitmetes šampoonides, sealhulgas isegi nn “pisaratevabades” beebišampoonides. See võib häirida laste silmade normaalset arengut, põhjustada täiskasvanuil silmakae teket, aeglustada haavade paranemist ning juuksekasvu. “Leebemad” nähud, mis SLS-i kasutamisega kaasnevad on peanaha liigne kuivus ja seda kompenseeriv suur rasueritus, nahaärritus, kõõm, juuksed võivad muutuda kuivaks või minna “elektrit täis”.
Triclosan on järgmine laialdaselt kasutusel olev kemikaal, mida kasutatakse tema antibakteriaalsete omaduste pärast. Paraku on uuringud näidanud, et triclosan tapab vaid osa bakteritest, millega kokku puutub. Need bakterid, mis kokkupuutes triclosaniga ellu jäävad, võivad aga muutuda resistentseks teiste antibakteriaalsete ainete vastu. Triclosan koguneb meie rasvkudedesse ning võib tekitada vähkkasvajaid. Pikaajaline kasutus võib viia halvatuse, viljatuse, maksa-, neeru-, kopsu- ja südamekahjustusteni. Laborikatsetes konnade ja rottidega on leitud, et see võib häirida kilpnäärme talitlust ning nõrgendada olulisi rakutasandi funktsioone.
Hydrated Silica on valmistatud kristalliseerunud ühendist, mida leidub kvartsis ja liivas. Seda kasutatakse abrasiivainena, mis eemaldab edukalt hambakattu ning valgendab hambaid. Pikaajalisel tarvitamisel kulutab see aga hambaemaili.
Hambaemail remineraliseerub iga päev tänu meie süljes leiduvale kaltsiumile ja fosf orile. Hydrated silica takistavab seda loomulikku protsessi ning võib lõppeda hamba pealispinna tugevate kahjustustega. Eriti tuleks seda sisaldavat hambapastat vältida neil, kelle hambad on tundlikud või kellel on taandunud igemed. Samuti võib hydrated silica muuta happelisuse tasakaalu meie suus ja keelel, halvendades nõnda suuhügieeni.
Sodium Fluorid ehk maakeeli naatriumfluoriid leiab pastades kasutust hambaaukude ennetajana. Hambaarstid on seda soovitanud juba aastakümneid, seetõttu on selle aine nimi inimestele tuttav. Vähesed teavad aga, et enamus poepastadest sisaldavad vaid 110 grammi sees sellist fluoriidikogust, mis on väikelapsele surmav. Väikese koguse allaneelamine põhjustab lastel ja noortel suurenenud süljeeritust, iiveldust, oksendamist, valu ülakõhus ja kõhulahtisust. Suured doosid võivad tekitada halvatust, lihasnõrkust ja krampe, millele järgneb hingamis- ja südamepuudulikkus. Täiskasvanutel on pikaajalise fluoriidi tarvitamise puhul täheldatud kõrvalnähuna näiteks hammaste värvimuutust.
Just seetõttu on poeriiulitel müügil ka fluorivabu hambapastasid. Alati on aga tark lugeda läbi kogu koostisainete loetelu, kuna fluorita pastades võib leiduda teisi siinnimetatud aineid. Samuti tasub vältida koostisosi nagu methylparaben, propylene glycol, parafin ja formaldehyde.
Kui loetu nüüd olemise ebamugavaks tegi, võib alternatiivina proovida 100% looduslikku hambapastat. Neid leidub laias valikus loodustoodete poodides. Kahtluste korral konsulteerige oma hambaarstiga.
