Müüdid päikesekreemide kohta

1. Kreemi pole vaja, kui mul on niigi tume nahk.
Naha värv ei mängi mingit rolli. Kreemi peab kasutama iga kord, kui satute otseste päikesekiirte kätte. Päikesepõletus võib tabada igat värvi ja iga tüüpi nahka.

2. Kui kreemile on peale kirjutatud „veekindel”, siis ei pea pärast ujumist ennast uuesti kreemitama.
Jätke meelde, et kosmeetikatööstus ei ole veel leiutanud sada protsenti täiuslikku veekindlat kreemi. Seepärast maksab iga kord pärast ujumist päikesekreemi nahale määrida. Eriti merevees leidub soolasid, mis hävitavad kreemikihti nahal, mille tulemusena selle kaitsvad omadused vähenevad.

3. Kreemitamise tagajärjel ei saa organism kätte piisaval hulgal D vitamiini.
Päikesekaitsekreem tõepoolest takistab nahal D vitamiini omastamist, kuid paljud eksperdid kinnitavad, et päevase D vitamiini normi saab inimene kätte vaid mõne minuti otsese päikesevalguse käes viibimisega.

4. Päikesekaitse faktoriga 30 kreem kaitseb mind 2 korda rohkem kui 15 faktoriga kreem.Vale arvamus. Kreem päikesekaitsefaktoriga 15 kaitseb nahka 93% ultraviolettkiirguse eest, samas kui faktor 30 pakub 97% kaitset.

5. Pilvise ilmaga ei saa mingit päikesepõletust.Paljud arvavad ekslikult, et kui taevas on pilves, pole mingit päikesepõletuse ohtu. Paraku on see vale. Pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist, see on aga põhiline päikesepõletuse tekke põhjus. Ultraviolettkiired peegelduvad tagasi ka veepinnalt, liivalt, asfaldilt — seega on enam kui võimalik, et saate päikesepõletuse ka pilves ilmaga.

Pea meeles:

1. Kreemitama peab tingimata 15 — 30 minutit ENNE päevitama hakkamist. Selleks, et tõhusalt mõjuda, peab kreem olema eelnevalt korralikult nahasse imendunud.

2. Ei soovitata üheaegselt kasutada päikesekreemi ja putukatõrjevahendit. Korraga kasutades nõrgendavad need vahendid vastastikku üksteise mõju, nii et lõpuks võite olla nii putukatest puretud kui ka päikesepõletuses.