Helsingi Ülikooli Kliinikumi plastika- ja rekonstruktiivkirurgia osakonna ülemarstina Soomes ja The Health Clinicu plastikakirurgina Eestis teeb dr. Simmo aastas tuhatkond operatsiooni. Kui lihtsamad lõikused võivad võtta aega 10 minutit, siis raskemad 5-7 tundi. Pikim operatsioon on kestnud 17h.

„Rindade suurendamise operatsioone tehakse reeglina silikoonimplantaadiga, aga iga aastaga kasvab ka oma rasva kasutamine rinnasuurendustel. See meetod ei sobi igaühele, kuna eeldab rasva olemasolu ning suhteliselt väikeseid ja prinke rindu. Sellise kehatüübiga naisi pole väga palju.

Rindade tõstmised ja vähendamised on nõudluselt kindlalt teisel kohal. Kui näiteks Soomes katab sealne riiklik kindlustussüsteem 100%-liselt rinnavähenduslõikused, siis Eestis see kahjuks nii ei ole. Paljud naised kes on suurte rindadega hädas, pöörduvad abi saamiseks meie poole,” räägib dr. Simmo. „Väga suured rinnad viivad keha balansist välja ja tekitavad rühihäireid, ning mida vanemaks naine saab, seda suuremaks tal kaebused lähevad. Kindlasti soovitan tulla aegsasti kirurgi juurde ja teha seda enne pensioniikka jõudmist, sest otsuseid mis oluliselt ja tõestatult parandavad elukvaliteeti ei ole tark edasi lükata. Me oleme vähendanud rindu ka 18-20 aastastel noortel naistel kui on ikka vajadust”.

Levinumad hirmud ja müüdid

Vanus

Rinnaimplantaate saab paigutada alates 18. eluaastast. Konsultatsioonides on käinud ka nooremaid tüdrukuid alates 16. eluaastast, kelle rinnakuju on väga moondunud või rind täiesti olematu. Tavaliselt tulevad nad koos emaga. Neid juhtumeid käsitletakse väga individuaalselt ja kunagi ei kiirustata otsuste ega operatsiooniga.

Laste saamine

„Kui naisel on plaan lähiajal lapsi saada, siis on parem, kui ta sünnitab ära ja alles siis tuleb meie juurde tagasi, kuigi rinnaimplantaat imetamist ega lapsesaamist otseselt ei sega. Aga tihti konsultatsioonides kuulen vastuseks, et lähima 10 aasta jooksul keegi lapsi saada ei kavatse, kuid reaalsus on see, et aeg-ajalt jäävad meil siiski rinnalõikused ära, kuna patsient on ootamatult rasestunud,” ütleb kirurg.

Ohutus

Kui kunagi kardeti, et saunalaval või lennukis läheb silikoon katki või plahvatab, siis neil müütidel tõepõhja all ei ole. Rinnaimplantaatide eesmärgiks on inimeste elukvaliteeti tõsta ning implantaadid on toodetud nii, et nad taluvad väga suuri koormusi pikaajaliselt.

Armid

Inimesed kardavad arme, arvatakse, et kui juba plastikakirurg opereerib, siis arme ei jää. Jääb küll, aga mitte alati pole need nähtavad ja isegi Dr. Simmo kogenud silm ei leia kõiki arme kehalt üles, ka otsides mitte. Armi teke on terve teadus, siin mängivad rolli kirurgi oskused, inimese geneetika, elustiil, ja ka mingi X faktor, olgu selleks kasvõi õnn. Doktor Simmo:„Rinnasuurenduse implantaadiga saab teha reeglina väikesest 3-5 cm pikkusest lõikest, mis tehakse rinna alumisse volti. Kui teha rinna tõstmine või vähendamine, siis on lõikeid juba rohkem. Mida rohkem lõikeid seda suurem armide oht!”

Rinnaimplantaate võib asetada neljast erinevast lõikest. Nibu kaudu, kaenla alt, naba kaudu ja alumise rinnavoldi kaudu. Kirurgi sõnul on kõige tavalisem ja füsioloogilisem asetada implantaat rinna alumisest voldist, kuna lõikuse alal on hea nähtavus, mis tagab parema tulemuse, ja rinnanääret ennast pole vaja otseselt lõigata. Kui asetada kaenla alt, siis kahjustab see teatud määral lümfiteid. Nibu kaudu asetamisel lõigatakse läbi osa piimajuhadest, mis võivad halvendada hiljem imetamist. Naba kaudu panemisel võib olla probleeme nähtavuse ja infektsioonidega.

Valulikkus

Rinnaimplantaate võib asetada kolme erinevasse kohta. Rinnanäärme alla, rinnalihase fascia alla ja osaliselt rinnalihase alla. Kui asetada rinnanäärme alla, siis selline operatsioon on peaaegu valutu, ja taastumine kiire. Ka rinnalihase alla panekul erilisi valusid pole. Kindlasti tuleb valudega arvestada, kui asetada implantaat suure rinnalihase alla. Valu tekitab osaline lihase läbilõikamine, mis on vajalik et implantaat lihase alla mahuks. Reeglina kestavad valud 3 päevast 2 nädalani.

Kellele kuhu ja milline rinnaimplantaat paigutada?

See on alati põhiküsimus, mida patsiendid dr Simmo käest küsivad. „Arvan et igal kirurgil kujuneb välja mingi nägemus lõpptulemusest ja vastavalt sellele ta otsustab. Alati küsitakse minu isiklikku arvamust ja kui ma selle ütlen, siis tahetakse tihti teada et miks ma nii otsustasin. Reeglina on mul lihtne põhjendada oma otsust. Näiteks väga kõhna ja väikese rinnaga patsiendile sobib lihase alla, aga kui ta on kaljuronija või väga aktiivne murdmaasuusataja, siis pigem lihase peale või fascia alla; kui käib niisama paar korda nädalas jõusaalis või jookseb, siis ikkagi lihase alla; kui on veidi vanem ja tagasihoidlikum, siis pigem anatoomiline implantaat, aga kui oluline on dekolteel olev kumerus, siis ümar jne, jne,” loetleb dr. Simmo võimalikke variante ja peab ühtlasi loomulikuks patsiendi muret esteetilise tulemuse pärast, sest plastikakirurgi juurde tullakse oma välimust ikka parandama, mitte halvendama.

Ohud ja garantiid

Tihti küsitakse, kui kaua peab implantaat vastu ja kas selle peab 10 aasta pärast välja vahetama. Konkreetset vastust siin pole. „Implantaati ei pea välja vahetama, kui temaga ei ole probleeme, olgu ta siis 5, 10 või 20 aastat sees olnud,” rahustab arst ja lisab, et kui tekib aga näiteks kõva kapsel implantaadi ümber või vedelikukogum, siis tuleb uurida milles on probleem. Vajadusel nõuab see uut operatsiooni ja kas siis kapsli või implantaadi välja vahetamist. „Tänapäeval uuritakse selliseid asju põhjalikult, kuna tegemist võib olla ka kapsli lümfoomiga, mis on harvaesinev pahaloomuline haigus” ütleb dr. Simmo.

Implantaatide tootja annab oma toodangule garantii ja arstid omakorda annavad garantii tehnilisele teostusele. Kui tekivad probleemid, vaadatakse need üle individuaalselt ja püütakse leida mõlemat osapoolt rahuldav lahendus. Esimene asi, mis võib juhtuda kohe peale operatsiooni on verejooks. „See tähendab seda, et mõni veresoon on läinud lahti ja veri voolab ühte rinda ja paisutab ta suureks. Selline asi juhtub tavaliselt 2-6 tundi peale oppi. Siis võtame koheselt patsiendi tagasi operatsiooni tuppa ja sulgeme verejooksu. Hiljem võib tekkida ka haavaprobleeme umbes viiendast operatsioonijärgsest päevast. Haavad võivad minna ka lahti, kui on tekkinud infektsioon. Halvimal juhul tuleb implantaat eemaldada. Õnneks juhtub seda üliharva”.

Implantaatide viimane sõna

„B-Lite, Motiva, Polytech, Sebbin, Nagor, Mentor ,” loetleb dr. Simmo üles erinevaid implantaate ja ütleb, et implantaadid on tegelikult kõik omavahel „suguluses”. Nende tootjad on olnud kunagi äripartnerid ja läinud hiljem eri teid pidi. Alge on kõikjal sama ja silikoon tuleb kahest suurimast tehasest maailmas. „Trend liigub vaikselt tagasi siledapinnaliste juurde, kuigi karedapinnalisi pannakse Euroopas praegu veel rohkem. Kandjal ei ole vahet, pinnast sõltub, kuidas ta haakub oma kudedega, aga samuti see sõltub ka operatsioonitehnikast”.

Dr. Simmo sõnul on ta aastate jooksul pidanud päris paljudele naistele ütlema, et nad ei vaja seda operatsiooni. „Oi, väga palju! Kui sa tõesti näed, et probleem on olemas ja pärast laste saamist ei ole rinnal enam endist kuju, siis muidugi me aitame ja leiame sobiva lahenduse. Kui lihast saad sa treenida ja kehakaalu reguleerida, siis rinna kuju ei ole võimalik mitte ühegi trenni ega dieediga muuta. Kui aga tulevad väga noored tüdrukud väga ilusa täiusliku kehaga, prinkis rinnaga ja tahavad implantaate saada, siis ma ikka püüan neid ümber veenda, aga kui üks naisterahvas on endale midagi pähe võtnud, siis ega ta sellest niisama lihtsalt ei tagane”.

Kliiniku tugevus peitub arstides

Konkurentsi Dr. Simmo ei karda, ta peab iga kliiniku tugevuseks seal töötavaid kirurge ja tugevat meeskonda. „Kui arstid on hea koolituse ja laia silmaringiga ning meeskond professionaalne, siis on ka kliinik tugev”, ütleb The Health Clinicu kohta Eesti üks nõutumaid ja hinnatumaid plastikakirurge, kellele siin praegu võrdset ei ole. „Mul on väga vedanud, et sain plastikakirurgi diplomi just Helsingi Ülikoolist, see on Skandinaavia suurim kliinik oma 23 plastikakirurgi ja üle 10 residendiga. Seal tehti näiteks Põhjamaade esimene näosiirdamine ja mul on olnud suur au seda protsessi kõike kõrvalt jälgida ja selles osaleda”. (Võrdluseks Tartu Ülikoolis töötab 2 plastikakirurgi ja 1 resident — toim).

Eestis näiteks rinnavähilõikused plastikakirurgide koolituse alla ei kuulu ja siin nad neid ei tee, aga Soomes on ligi pooled rinnavähi lõikajad plastikakirurgid. „Ka minu igapäevatöösse kuuluvad nii rinnavähi operatsioonid kui erinevad onkoplastilised rinnaoperatsioonid, mis annavad naisele peale vähi eemaldust ilusa esteetilise tulemuse,” selgitab doktor onkoplastika tähendust, mis ongi vähi lõikamine „ilusa tulemuse” meetodil. Rinnavähikirurgia kogemust hindab dr. Simmole kõrgelt. „Ma ei ütleks, et iga plastikakirurg peab oskama lõigata rinnavähki, aga see annab talle ikkagi väga suure eelise. Kõik meie operatsioonid teostatakse Viimsis Fertilitase haiglas, mis on oma 4 operatsioonitoaga Eesti suurim ja kaasaegsem erahaigla ning kus tehakse kuni 30 operatsiooni päevas”.

Ei lõika, kui mees nõuab!

Dr. Simmo on seda meelt, et kui mees nõuab naiselt suuremaid rindu, kuna nii ta lihtsalt meeldib oma mehele rohkem, siis on targem valida hoopis uus mees ja jätta endale alles omad rinnad. Aga ega palju selliseid paare õnneks ei ole. „Täiesti üllatav on see, et kui naised koos meestega konsultatsiooni tulevad, siis mehed pigem ei taha, et naine midagi korrigeerima hakkab. Mees ütleb, et ära lõika, aga naine tahab ja see on tema jaoks vajalik, siis ta lihtsalt teeb selle otsuse sõltumata mehe arvamusest,” selgitab kirurg, kelle patsientidest 95% on naised. „Naine on oma keha suhtes väga kriitiline, liiga kriitiline, väline surve on suur. Kui naine uued rinnad saab, siis midagi temas muutub, tema selg läheb sirgemaks, tema kleidid hakkavad istuma. See on investeering iseendasse. Kui operatsioon parandab naise enesetunnet, annab rahulolu ja enesekindluse tagasi, siis sellist asja rahas mõõta ei saa”.