Täiteainete nahka süstimise ajalugu ulatub juba 19. sajandisse, kui Neuber inimese enda rasvaga madalamaid näodefekte korrigeeris. 20. sajandi alguses võeti kasutusele vedel parafiin, mis saavutas suure populaarsuse kuni esimese võõrkehagranuloomi tekkeni. 1940ndatel hakati süstima silikooni, kuid mitmete kõrvaltoimete tõttu see keelati.
Nn uuema aja süstitavaid täiteaineid hakati kasutama alates 1970ndatest. Esimeseks valikaineks oli veise kollageen (Zyderm/Zyplast), kuid selle efekt oli lühiaegne ja kaasus allergiliste reaktsioonide risk.
Mõned aastad tagasi võeti kasutusele inimkollageen (Cosmoderm/Cosmoplast). Väiksema allergiariski tõttu on sel võrreldes veise kollageeniga eeliseid, kuid ta ei asenda hüaluroonhapet — peamist naha vananemisel kaduvat komponenti. Ka kestavad tulemused vaid 2-5 kuud.
Viimastel aastatel on USA Toiduainete ja Ravimite Administratsiooni (FDA) heakskiidu saanud uued, hüaluroonhapet sisaldavad täiteained. Uutest kasutusel olevatest ja tõenäoliselt lähiajal kasutusse tulevatest täiteainetest rääkis USA dermatoloogia konverentsil Miami Ülikooli kliinilise dermatoloogia professor ja kosmeetilise dermatoloogia keskuse direktor Leslie Baumann. Tema sõnul suudetakse tänapäeval asendada kahte olulist nahakomponenti — kollageeni ja hüaluroonhapet, mille hulga vähenemine mängib olulist osa naha vananemisel. Ta loodab, et tulevikus suudetakse asendada ka elastiini.
Hüaluroonhappega täiteained (sünt Restylane, Perlane ja looduslik Hylaform)
Hüaluroonhape on nahas loomulikult esinev komponent, mis aitab kollageeni ja elastiini koos hoida ning vett siduda. Geeli kujul seondab hüaluroonhape nahka süstimise järgselt veega, suurendades naha mahtu ning täites suuremaid kortse suu ja põskede umber, samuti huuli. Hüaluroonhape on eelistatud just näo alumise osa korrigeerimiseks. Huulte täitmiseks võib parima tulemuse saavutamiseks olla vajalik rohkem kui üks protseduur. Ravi tulemus kestab keskmiselt 6 — 9 kuud.
Sünteetilise hüaluroonhappe peamiseks eeliseks on äärmiselt väike allergiarisk. Samuti ei ole süstimise teel võimalik loomadel esinevaid haigusi üle kanda. Kuna hüaluroonhappega täitesüst ei sisalda tuimestavat ainet lidokaiini, võivad süstimised olla valulikud. Siiski, enne huulte süstimist tuleb kindlasti igemete kaudu närviblokid teha. Süstimisega kaasnevad tavaliselt vähene punetus ja turse paaril päeval, eelkõige huulte piirkonnas.
Dr Baumanni sõnul on praeguseks suunaks kombineerida hüaluroonhapet ja kollageeni, mis suurendab ravi tõhusust. Kollageen, mida süstitakse esimesena, tuimestab ja toestab piirkonda ning aitab vältida verevalumite teket. Hiljem süstitav hüaluroonhape lisab veelgi mahtu ja vee hulka nahas.
Polümetüülmetakrülaat e PMMA (Artecoll)
PMMA on uus püsiv täiteaine, mida kasutatakse, kuid mis USAs veel FDA tunnustust ootab. See koosneb mikroniseeritud plastikkerakeste ja veise kollageeni segust. Kollageeni roll on süstimise ajal kerakesed probleemsesse piirkonda kanda. Hiljem kollageen lagundatakse, kuid kerakesed jäävad püsivalt kortse või arme toestama. Ühtlasi stimuleerivad nad keha enda kollageeni tootmist, mis aja jooksul kerakeste ümber võrgustiku moodustab.
PMMA on andnud häid tulemusi mõõdukate kuni sügavate kortsude ja armide puhul, kuid seda ei soovitata kasutada huultel. 65% patsientidel püsivad tulemused ka kahe aasta möödudes. PMMA eeliseks on küll püsivus, kuid see võib ka saatuslikuks saada, kui protseduuri ei teosta kogenud spetsialist.
Kõrvaltoimena võib see tekitada püsivaid või pikaaegseid kühmukesi nahas, mistõttu tuleb selle riski vähendamiseks patsiente enne protseduuri veise kollageeni allergia suhtes testida. Samuti võib ta anda kergeid mööduvaid põletikunähte.
Hüdroksüapatiit metüültselluloosi alusel (Radiance)
See uus sünteetiline kortsude täiteaine ootab samuti FDA heakskiitu. Sobib neile, kes ootavad pikaaegsemaid, kuid mitte püsivaid tulemusi.
Hüdroksüapatiit metüültselluloosi alusel sisaldab kaltsiumhüdroksüapatiidi osakesi, mida kasutatakse puuduva luu asendamiseks. Hüdroksüapatiidi toime peaks püsima umbes aasta, kuid lõplikuks hindamiseks on vajalikud siiski täiendavad uuringud. Dr Baumanni sõnul võivad ebakorrektsel süstimisel aines sisalduvad kaltsiumiosakesed kokku kleepuda ja põhjustada kühmukesi.
Polü-L piimhape (New-Fill, Sculptra)
Polü-L piimhape ei ole olemuselt otseselt naha täiteaine, pigem “pärisnaha stimulaator”. Võimaldab aja jooksul naha aeglast korrektsiooni, stimuleerides keha enda kollageeni tootmist ja naha paksenemist. Polü-L piimhape aitab täita lohkusid ja korrigeerida kontuure, täites kortse seestpoolt. See aine erineb teistest praegu kasutusel olevatest süstitavatest täiteainetest väga. Patsiente ravitakse kord kuus 4-5 kuu jooksul, kuni saavutatakse soovitud tulemused. Dr Baumanni sõnul püsivad tulemused keskmiselt 1-2 aastat.
Euroopas on polü-L piimhape kasutusel nime all New-Fill (tunnustatud 1999), USAs turustatakse seda Sculptra kaubamärgi all. FDA tunnustuse on saanud polü-L piimhape alles 2004, eesmärgiga korrigeerida HIV positiivsetel rasvakaost tekinud näokontuure. Tänu paljutõotavatele tulemustele kasutatakse seda praktikas siiski tunduvalt laiemalt.
Polütetrafluoretüleenist implantaadid (Advanta)
PTFE implantaate (ribade kujul) kasutatakse üldiselt sügavamate defektide, kurdude täitmiseks. Nad kantakse kirurgilisel teel vahetult naha alla ja jäävad sinna alatiseks.
Nahka süstitavaid pehme koe täiteaineid kasutatakse:
* peente joonte ja kortsude silumiseks
* sügavate kortsude tõstmiseks
* huulte täitmiseks
* põselohkude täitmiseks
* armide väljanägemise parandamiseks
* mitmesuguste näodefektide korrigeerimiseks
Elo Kuum on dermatoloog Cleanline Erakliinikus
Allikas: Ameerika Dermatoloogia Akadeemia jt
Kommentaar
Täiteained aitavad tõesti väiksemaid kortse siluda. Suurte kortsude täitmiseks on vaja aga mitut protseduuri. Suurte ühekordsete koguste sisseviimisel võib tekkida kudede kokkusurumine ja selle tagajärel kärbumine: tekib veelgi suurem defekt. Sellest lähtuvalt peaksid protseduuri teostajaks olema ainult sertifitseeritud arstid.
Hüaluroonhapet, mida kasutatakse kortsude ja muude defektide täitmiseks, on kahte liiki. Üks on looduslik, mida saadakse kukeharjast, teine sünteetiline. Sünteetilised annavad tootjate kinnitustel väga vähe allergilisi reaktsioone.
Eestis kasutatakse laialdaselt Restylane ja Perlane, need on kasutusel ka meie kliinikus. Veel kasutame uue põlvkonna biosünteetilisi täiteaineid IAL-System ja Juvederm, mis mitte ainult ei ”täida” defekti, vaid toimivad samal ajal ka stimuleerivalt ja nahka taastavalt. Kaasaegsete nn filleride abil saab parandada mitte ainult üksikuid kortse, vaid kogu näonaha struktuuri.
Dr Sergei Sarap, Vitaclinika meditsiinikeskuse juhataja
NB! Artecolli kasutamine on tekitanud lahkarvamusi: mitmed šveitsi arstide seltsid on soovitanud seda mitte kasutada; kasutatakse laialdaselt Kanadas, Suurbritannias jm üle maailma. Osa analüütikuid peavad seda osaks sõjast turu pärast.
