Tahad jääda igavesti nooreks? Vananemisvastane dieet aitab!

 (25)
Tahad jääda igavesti nooreks? Vananemisvastane dieet aitab!
Scanpix

Pablo Picasso on kunagi öelnud: „Selleks et saada nooreks, kulub palju aega”. Siia võiks lisada veel: „Ja veidi head toitu”. Mitte kellegi jaoks pole enam saladus, et vastavalt viimastele teaduslikele uuringutele võib õige toitumine pidurdada, vahel aga lausa tagurpidi pöörata vananemise protsesse.

Ja sellele on ka täiesti loogiline seletus. Õige toitumine stimuleerib organismis terve rea bioloogiliselt aktiivsete ainete tootmist, mis mõjutavad meie sisemiste mehhanismide aktiivsust võitluses vananemisprotsessidega. Ilmselt soodustab õige toitumine rakkude kiiremat uuenemist ning kahjustuste likvideerimist, energia efektiivsemat kasutamist ning vabanemist toksiinidest. Sama tähtis on ka see, et õige toitumine aitab organismil kaitsta kahjulike mõjude eest DNA-d — geneetilist programmi, mis katkematult annab meie keha igale rakule juhiseid, kuidas täita eluliselt vajalikke funktsioone.

Vananemisvastase dieedi eesmärk on säilitada organismile eluliselt tähtsate protsesside kunagine efektiivsus.

Seejuures on olulised mõningad järgmised  faktorid.

„Nooruse hormoonide” lisamine.      Kõige tähtsamateks nende seast peetakse kasvuhormoone. Juba pärast 20-ndat eluaastat vähendab organism kasvuhormoonide tootmist umbes 10% võrra iga 10 aasta kohta. Nende hormoonide vähesuse tõttu alaneb immuunsus. Kas lootusetu olukord? Üldsegi mitte. Kui endal on neid vähe, võib lisada looduslikke fütohormoone.

Seotud lood:

Vabade radikaalide neutraliseerimine.   Meie rakud saavad energiat, põletades hapniku abil toitaineid. Selle protsessi käigus moodustuvad nn vabad radikaalid — ebastabiilsed, väga agressiivsed oksüdeerijad, mis on võimelised vigastama eluliselt tähtsaid molekule, kaasa arvatud DNA-d. Nende moodustumist stimuleerib saastunud õhk, toidus leiduvad pestitsiidid ja kunstlikud lisandid. Aga ka rikkalik kogus rafineeritud suhkrut ja tärklist, lisaks arteritele kahjulikke küllastatud rasvu (lihas, munades, täispiimas) ning hüdrogeniseeritud õlisid, milliseid leidub hulgaliselt margariinis ning valmisküpsetistes.

Nooruses saab organism vabade radikaalidega hästi hakkama, tootes neile vastukaaluks antioksüdante.  Aastatega suureneb vabade radikaalide poolt tekitatud kahjustuste hulk ning kaitsemehhanismid nõrgenevad. Seega tuleb toidu kaudu saada rohkem antioksüdante, sealhulgas ka C-, A- ja E-vitamiine, mineraalainetest tsinki ja seleeni, aga ka spetsiifilisi taimseid ühendeid flavonoide, mida sisaldavad rikkalikult marjad, puu- ja köögiviljad.

Võimekuse poolest neutraliseerida vabu radikaale on hinnas C-vitamiin (tsitruselised, brokoli, maitseroheline, maasikad) ja E-vitamiin (taimeõli, maks, oliivid, pähklid).  Aga ka mineraalained tsink ja seleen (kalad, molluskid). Võimsate antioksüdantide hulka kuuluvad erilised taimsed ühendid, mille poolest on rikkad puu- ja köögiviljad ning mõningad maitsetaimed.   Eriti olulised on maasikad ja murakad ning tumerohelised lehtköögiviljad nagu spinat ja brüsseli kapsas. Kasulikud on ka tomatid, punased greibid, melonid. Seega iga portsjon köögivilju, eriti rohelisi, ning erksavärvilisi puuvilju on päästearmee, mis kaitseb organismi vabade radikaalide tegevuse eest.

„Rakusupi” maitsestamine.      Iga rakk on täidetud nn tsütoplasmaga (poolvedel raku sisaldis), mida üldjoontes võiks võrrelda supiga veest ning kõikvõimalikest molekulidest, mis aitavad rakul funktsioneerida, ühtlasi ka end kaitsta vabade radikaalide eest.  Õigesti toitumine tähendab saada toiduga vähem kahjulikku ja rohkem kasulikku. See kaitseb rakku vabade radikaalide eest ja varustab tsütoplasmat kõige vajalikuga.

Pealegi soodustab õige toitumine  vajaliku pH taseme säilitamist. See on äärmiselt tähtis „rakusupi” jaoks, kuna hormoonide moodustumine ning üldse kõik eluliselt vajalikud protsessid kulgevad  sel juhul efektiivsemalt.

Šlakkide väljutamine.     On väga tähtis, et menüüs oleks toiduained, mis väljutavad organismist ainevahetuse produkte ning normaliseerivad soolestiku mikrofloorat. See omadus on hapupiimajookidel, värsketel puu- ja juurviljadel ning marjadel. Nendeks on õunad, ploomid, maasikad, sõstrad, aga ka kissellid, želeed, puuviljasalatid, eriti koos tavalise kaerahelbepudruga.


Pluss valk, miinus rasv

Mäletatavasti ei väsinud emad meile lapsepõlves kordamast, et liha, see on valk, ilma valguta aga ei kasva suureks. Samas, mis on kasulik kasvavale organismile, see on kasulik ka küpses eas. Valgud on vajalik ehitusmaterjal moodustamaks uusi ja taastamaks kahjustatud või vanu kudesid.

Kahjuks sisaldab igasugune lihatoode ka küllastatud rasvu. Kas siis tuleks loobuda lihast, et seega jätta ennast ilma valguta? Tegelikult on võimalik saada piisavalt valku, neelamata seejuures ühtegi lihatükikest. Kõik vajaliku saab ka kruupidest, kaunviljadest, puu- ja köögiviljadest.

Aga ka taimetoitlane ei pea tingimata olema. Naturaalne liha on kasulik tervisele, kui seda just tohutus koguses ei söö, ning osa valgust võib lisaks saada taimsetest allikatest. Näiteks sobib hästi peopesa suurune tailihatükk, mida serveeritakse koos nelja peotäie köögiviljasalatiga.

Abiks võib võtta ka  idamaise köögi kavalusi: toidule lisatakse väike kogus peenestatud looma-, kana- või kalkuniliha, mis laseb nautida liha aroomi. Samal ajal  saadakse minimaalselt küllastatud rasvu ja kaloreid.


Keelatud suhkur

See, kes tahab võimalikult kaua noor välja näha, peab unustama toidud, mis sisaldavad rafineeritud suhkrut, sest just see soodustab naha elastsust kindlustavate kollageenkiudude hävimist. Maiasmokkadele tulevad abiks värsked ja kuivatatud puuviljad ning kõrge kakaosisaldusega (üle 65%) šokolaad.


Revolutsiooniline soja

Sojat nimetatakse ka igavese nooruse toiduks, kuna see suudab ennetada terve hulga vananemisega kaasnevaid probleeme. Soja on suurepärane valguallikas. Valku leidub selles 1,5 — 2 korda rohkem kui lihas. Seetõttu nimetatakse sojat ka „taimseks lihaks”. Lisaks alandab soja ka „halva” kolesterooli taset. Ja seegi pole veel kõik. Soja on taimsete ühendite fütoöstrogeenide unikaalne allikas. Fütoöstrogeenid vastutavad muuhulgas ka meie naha noore välimuse eest ning stimuleerivad rakuprotsesside uuenemist, seega aeglustavad vananemist. Järelikult on see hea põhjus laiendada oma igapäevast menüüd sojatoodetega.

Sojajuust  - tofu.    Kõva tofu vastab oma konsistentsilt tavalisele juustule. Seda võib praadida taimeõlis või grillida, aga ka lisada tükikestena suppidesse ja raguusse. Pehme tofu, meenutab sulatatud juustu või kohupiima, seda peenestatakse blenderis, seejärel lisatakse kokteilidesse, pudingutesse või kastmetesse. Pole vaja peljata ebaharilikku maitset — toful see praktiliselt puudub.

Sojakoktelid  (vanilje, maasika vms). Neid kokteile valides tuleb hoolega lugeda koostist ning jälgida, et neis ei oleks rasva ja suhkrut.

Sojaoad  on väga sarnased väikestele ubadele, seega võib neist samasuguseid toite valmistada — hautada kastmes, lisada suppidesse või salatitesse.

Sojaõli    meenutab maitselt arahhise õli, kuid sisaldab hulga vähem rasva.

Allikas: SamaJa, september, 2011