Teen ennast sõbranna jaoks ilusaks

 (120)
Teen ennast sõbranna jaoks ilusaks
Foto: Ilmar Saabas

Läksin ühel päeval enne trenni kohtuma sõbrannaga, keda ma eriti sageli ei näe. See on selline naine, kes on alati väga hoolitsetud ja ülinaiselik. Olen alati imestuse ja imetlusega mõelnud, kuidas ta küll viitsib toidupoodi minekuks kõrgete kontsadega kingad jalga panna ja üksinda koduski alati ilusa kleidi ja meigiga olla.

Kui enne kohtuma minekut peegli ees meiki tegin, küsis mees, kas trennis peab meigitud olema. Ei teegi trenni pärast, vastasin, lähen ju T-ga kohtuma. Tema on selline naine, kellega kohtudes tuleb ilus välja näha.

Seda, kui palju enda kallal vaeva nähakse, ei mõjuta ainult koht, kuhu minnakse, vaid ka inimesed, kellega kohtutakse. Muidugi soovime alati võimalikult head välja näha, kui saame kokku mehega, kes meile meeldib. Aga kui palju mehed seda tegelikult vaadata, näha ja hinnata oskavad, on küsitav.

Minu mees igatahes hindab rohkem aega, mille kokku hoian, kui meikimata jätan, vähemalt argipäevase meikimise mõttest tema aru ei saa.

Minu meelest on hea küsimus ka see, kui põhjalikult peaks ennast näiteks esimestel kohtamistel meikima. Tore ju küll, kui imeilus välja näed, aga kui mehega asi tõsiseks läheb (mida ikka ju tavaliselt kohtama minnes loodetakse), mis siis edasi saab? Varem või hiljem näeb mees sel juhul, mis sul seal meigi all tegelikult on, nii et ei ole ju mõtet ennast esialgu supermodelliks joonistada, kui pärast duši all käimist jääb alles ainult naabri-Mari.

Sõbrannadega on asi teisiti. Nemad juba oskavad maalikunsti hinnata. Väga tore on ennast mõnikord just sõbrannaga kohtumiseks üles lüüa ja üksteiselt naiselikke nippe õppida. Erinevalt meestest saavad nemad üldiselt aru õnnestunud põsepunavalikust või sellest, et küünelakk oleks just nagu selle pluusi jaoks loodud.

Kui kohtun oma parima sõbrannaga, on täiesti tavaline küsimus: „Kuule, mis meik Sul täna on?“ Ehk siis tõlkes: mida sa tegid, et täna nii ilus oled, õpeta mulle ka. Pealekauba on pikk arutelu lauvärvidest väga lõõgastav vaheldus argimuredele.

Eelkõige on meik aga siiski iseenda jaoks. Ei ole tähtiski, et mees märkaks, et oled vaeva näinud, küll aga on oluline, et ta tajuks, et tunned ennast ise ilusana. Kui oled võtnud vaevaks hommikul kümme minutit varem tõusta, et veidi aega peegli ees veeta, on terve päeva hoopis teine tunne. Peeglist vastu vaatavale ilusale naisele ju kohe tahaks naeratada!

Ja kui oled endale just peegli ees naeratanud, naeratad meelsasti ka teistele inimestele. Kõik su ümber tunnetavad, kuivõrd sa ise endale meeldid, ja see on nakkav.

Lisaks sellele pakub meik lõputuid võimalusi uueks ilmeks. Tunned ju ennast erilisena, kui sul on täna uus kampsun seljas? Sama enesetunnet saab saavutada ka sellega, kui teed lihtsalt veidi teistsuguse meigi. Mina näiteks ei meigigi niivõrd selleks, et olla ilusam, kuivõrd selleks, et endal oleks huvitav peeglisse vaadata. Ja kui kõik vanad huulepulgad on ära tüüdanud, saab kahte kokku segades alati uue ja huvitava tooni.

Suures värvimiserõõmus peitub aga oht sattuda meigist sõltuvusse. Kui olin aastaid iga päev ripsmetušši kasutanud, tundsin lõpuks, et ei taha ilma selleta üldse kellegi silma alla sattuda. Aga mulle ei meeldi sõltuvused. Võtsin kätte ja käisin paar nädalat üldse ilma meigita. Väga veider tunne oli alguses, nagu oleks otse voodist õue astunud.

Aga möödusid vaid mõned päevad, ja hakkasin peeglisse vaadates märkama, et tegelikult on mul meikimata ka ilusad silmad, lihtsalt teistmoodi. Ripsmetušita käimine muutus huvitavaks vahelduseks.

Mõnikord tasub käia ka ilma meigita, et mitte unustada ära, mis nägu sul peas on, eelkõige aga, et mitte tunda end kaitsetuna, kui mõnikord pole võimalik sõjamaalinguid teha. Lõppude lõpuks võiks ju meik olla meie ilu täienduseks, mitte kaitsekilbiks, milleta kodust väljuda ei saa.