Turvalise kosmeetika jahil 2.
Kõrvaltoimed
Ärritav kontaktnahapõletik: pesemisvahendid, deodorandid, depilatsioonivahendid, AHAd, propüleenglükool, allohooliga näoveed, bensoüülperoksiid…
Allergiline kontaktnahapõletik: parfüümide, juuksevärvide, küünelakkide, kreemide koostisosad…
Kontaktnõgeslööve: taimsed komponendid, nikkel…
Fotodermatiit (päikeselööve), kas toksiline või allergiline. Fototoksiline dermatiit parfüümilisanditele (nt Bergamotile). Fotoallergiline dermatiit lõhnalisanditele (muskus, 6-metüülkumariin).
Atoopilise nahapõletiku ägenemine: lanoliin jt loomsed või taimsed (pähkliõli, nisuproteiin) komponendid.
Allergiline nohu: parfüümid ja parfüümilisandid…
Allergiline silmapõletik: silmaümbrustoodete koostisosad, parfüümid ja parfüümilisandid.
Bronhiaalastma: parfüümid ja parfüümilisandid, juukselakid, lokivedelik, juuksevärvid.
Allergilise nohu, konjunktiviidi ja astma korral tuleb arvestada, et parfüümi kandja võib olla ise terve, kuid negatiivne mõju võib avalduda hoopis teisel inimesel, kellel on allergia.
2002. Hispaanias tehtud ulatuslik kosmeetika-allergia alane uuring näitas, et sagedamad kontaktallergeenid on
Parfüümilisandid 44,1% (meestel 85,6%-l)
Sh Oak moss abs 14,7%, isoeugenool 11,7%, Peruu palsam, jasmiin,
konservandid 32,3%,
sh formaldehüüd 16,5%, Euxyl K 400 14,6%, parabeenid 12,1% , Cathon CG 11,75%,
parafenüleendiamiin 23% (juuksevärvides, hennatätoveeringutes).
Ka paljud teised uuringud kinnitavad, et kõige sagedamad kosmeetikaallergeenid on lõhnalisandid ja säilitusained. Kontaktallergiat põhjustavad kõige sagedamini näokreemid — 32% juhtudest, järgnevad juuksevärvid, parfüümid. Päikesekaitsekreemid tekitavad vaid 2% kontaktallergiatest. Kontaktallergia on esinenud ka permanentsete tätoveeringute värvainetele.
Kuidas kontakt allergeeni või ärritajaga toimub?
nahale määrimisel kohast kaugemalt, kui näiteks küünelaki-allergia väljendub lööbena näol või kaelal, kui aegajalt nägu või kaela toetatakse sõrmedele. Õhu kaudu, nt hingates sisse õhushõljuvaid parfüümiosakesi.
Vikarioosne kontakt (allergeen teise inimese nahal, kellega on otsene kontakt) — sellise põhjuse väljatoomine nõuab nii arstilt kui ka patsiendilt tõelist detektiivivaistu. Fotoallergia — nahale manustatud aine muutub allergeeniks ultraviolettkiirguse käes olles. Sel juhul ilma UVKta aine allergiat ei põhjusta. On kirjeldatud ka fotokontaktallergilist dermatiiti, kui allergiat tekitav aine oli määritud partneri nahale, kust see kaisusolemise järel sattus teise inimese nahale ja põhjustanud fotoallergilise nahapõletiku.
Et välja selgitada, mis siis ikkagi on allergia põhjustanud, on vaja üle vaadata kõik enne allergia ilmnemist kasutatud kosmeetikumid, kodukeemia, tööl kasutatavad vahendid, ravimid, lähedaste poolt kasutatavad vahendid, isegi vananemisvastaste protseduuride sisu, kasutatud ravimid ja muidugi lööve ise — selle asukoht ja iseloom.
Mis on tundlik nahk?
See on tavaliselt subjektiivne aisting eri keskkonnafaktoritele (kuiv õhk ruumides ja madal temperatuur väljas), mis sagedamini ja ilmekamalt väljendub pärast kontakti kosmeetikumidega ebamugavustunde, kipituse, kiskumis-, põletava või torkiva tundena. Sageli annab endast märku just külmemal aastaajal.
Mis on ärritusnahapõletik?
Nahk on muutunud kohati punetavaks, kuivaks, kortsuliseks, kergelt sügelevaks. Tekib tavaliselt nahatüübiga ebasobiva kosmeetikatoote kontaktipiirkonnas, vahel ka liiga sagedast seebiga pesemisest jne.
Mis on kontaktallergiline nahapõletik?
Kosmeetikaallergia puhul on mingi toote komponent muutunud allergeeniks, sest selle vastu on organismis tekkinud spetsiifiline immuunreaktsioon sensibili-seerunud lümfotsüütide osalusel. Kontaktallergia väljendub tugevalt sügeleva, punetava, sageli villilise lööbena, mis avaldub 1-3 päeva pärast kontakti ning võib levida ka kontaktipiirkonnast kaugemale.
Mis põhjustab probleeme?
Ärritavat toimet võivad avaldada füüsiline (nt temperatuur: kas pestakse kuuma või leige veega) või keemiline (nt hapete ja söövitav või aluste nahaomaseid lipiide lahustav) mõju.
Nahapõletiku e dermatiidi tugevus oleneb enim:
Ärritava aine pHst — kas aine on happeline, aluseline, või neutraalne, nahaga sobivad kõige paremini nõrgalt happelised tooted.
Kontsentratsioonist — liiga tugevad kontsentratsioonid on ärritavamad.
Kontakti kestvusest ja korduvusest oleneb eelkõige nõrkade ärritajate toime, ühekordne või harv kontakt halba mõju ei avalda, sage kontakt võib aga viia kontaktallergia kujunemiseni.
Kas nahale kantav aine on salv, kreem või lahus e toimeaine kandja iseloomust ehk kas nahale kantakse näiteks alkoholi sisaldavat lahust, mis on otseselt kuivatava toimega või salvi, millel on soojendav, okluseeriv toime, mille tõttu toimeained imenduvad sügavamale. Suure veesisaldusega lotio-tüüpi kreemid võivad pikaaegsel kasutamisel põhjustada nahakuivust, sest oma jahutava toime tõttu viivad nad nahast aurudes kaasa ka nahas sisalduva vee.
Mõni kreemides kasutatav aine ei sobi vastsündinutele või ka beebide mähkmepiirkonnale. Selliseks aineks on näiteks propüleenglükool, kuna see võib ärritada, põhjustada allergiat, lõhkuda õrna sarvkihti ja lipiidbarjääri.
Soovitused
- Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks tundlikule nahale mõeldud värvituid ja lõhnatuid neutraalseid või nõrgalt happelisi nahahooldusvahendeid, mida võib osta apteegist.
- Ka täiskasvanule sobivad laste pesemisvahendid.
- Testige uusi tooteid enne kasutuselevõttu õlavarre sisepinnal ca 2x2 cm suurusel alal.
- Pigem kasutage sobivat toodet pikaajaliselt kui pidevalt uusi valides.
- Parandage naha barjäärifunktsiooni kuiva naha korral või nahahaiguste paranemisjärgus, kasutades pehmendavaid kreeme.
- Kuiva naha puhul võib pesemiseks kasutada vedelamaid kreeme või pesuõlisid.
- Kui teil on allergia, leidke apteegikosmeetika hulgast sobivad tooted ning ärge vahetage neid kergekäeliselt teiste toodete vastu.
- Lihtsama koostisega ehk väiksema komponentide arvuga kosmeetika korral on allergiariski vähem.
- Lugege alati pakendilt infot toote koostisosade ja kasutusjuhendi kohta.
- Kui teil on allergia, võivad teatud komponendid põhjustada ootamatult ristallergiat teile juba teadaoleva allergeeniga.
- Fototoksilise või allergilise rektsiooni vältimiseks ärge meikige ega lõhnastage end enne päevitamist.
Formaldehüüd või selle doonorid on üsna laialt kasutatavad konservandid, neid võib leida kreemides, küünelakkides, deodorantides, vedelseepides, isepruunistuvates losjoonides. Lisaks võivad FA sisaldada ka kodukeemiatooted, kangaviimistlusvedelikud, nahaplaastrid jne.
Kuna formaldehüüd ja teda vabastavad ühendid on ühed sagedasemad allergeenid ning võivad ka nahka ärritada on kaasaegsemate konservantidena võetud kasutusele happed ja vitamiinid: askorbiin-, sidrun-, sorbiin- ja fosforhape, vitamiinid A, C ja E.
Kontaktallergia diagnoosimine
Allergeeni väljaselgitamine on oluline edaspidise kontakti vältimiseks. Selleks teostatakse epikutaan- ehk lapiteste. Testimiseks kasutatakse väga väikseid keemiliste ainete koguseid ja kontsentratsioone, mis tervele nahale toimet ei avalda, kuid ülitundlikkuse korral tekib kontaktipiirkonnas põletik.
Standarduuringupaneelis on ka sagedasemad kosmeetikaallergeenid, kuid täpsema diagnostika jaoks on olemas ka kosmeetikaseeria.
