Majanduslikus mõttes on 21.sajandi kosmeetikatööstus hiigelsuur tööstusharu, kus on suur hulk töökohti ning mis igal aastal uuendab ligi 25% oma toodetest. Kosmeetikatööstuse mastaapidest annab ettekujutuse kasutatavate komponentide loend, mis ületab kaugelt 10000 piiri ja milles täielikuks orienteerumiseks peab olema kosmeetikatööstuse spetsialist.
Mõistagi on säärane suur majandusharu nagu kosmeetikatööstus reguleeritud — kehtestatud riikide ja Euroopa Ühenduse seadused, loodud Kosmeetikatoodete Teaduskomitee, EÜ Kosmeetikadirektiiv 76/768 EEC, koostatud rahvusvaheline kosmeetiliste koostisosade nimekiri INCI, milles on välja toodud kasutuselolevate lubatud komponentide nimetused, keemilised nimetused, otstarve ja milliste toodete koostisse need kuuluvad.
Kui toode on juba kasutusse lubatud, siis vastutab toodete ohutuse eest tootja või tema esindaja. Kõrvalmõjudest tuleb teatada lokaalsetele järelvalvet teostavatele asutustele ehk Tervisekaitseinspektsioonile meilitsi: kesk@tervisekaitse.ee, kirja teel Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn või toote maaletoojale, tootja esindajale.
Tervisekaitseinspektsiooni info saatmisel oleks soovitav lisada ka arsti kirjalik arvamus, toote täpne nimetus jne. Toode hoidke ka alles — võib tekkida vajadus kontrollida seerianumbreid jm olulisi üksikasju. Eksitavast teabest tuleks informeerida Tarbijakaitseametit.
2004.aastal Inglismaal avaldatud uuring näitas, et kosmeetikavahendite suhtes tundliku naha üle oli kaebusi 57% naisetest ja 31% meestest, neist 12 viimase kuu jooksul esines nimetatud kaebusi 23% naistest ja 13,8% meestest. Tšehhis 2002-2004 läbiviidud uurimus 12058 kontaktdermatiidihaigel näitas kontaktallergiat Peruu palsamile (lõhnalisand kosmeetikumides) 7,3%, formaldehüüdile 4,2% ja lanoliinile 3,0% uuritutest.
Kogu Euroopas tekitab nikkel 17% kontaktallergiatest, Peruu palsam u 6% ja lõhnainete segu üle 6%. Soomes näitab kasvutendentsi Peruu palsamist, taruvaigust ja lõhnainete segust põhjustatud allergiajuhtude arv. Aga Taanis läbiviidud 1990-1998 uuring näitas, et allergia kosmeetikumidele sagenes kaheksa aastaga enam kui kaks korda — 2,4%-5,8%. 2000.aastaks oli Taanis kuni 18aastaste laste seas kosmeetikumide allergia sagenenud enam kui kaks korda, kuid näiteks nikliallergia sagedus hoopis vähenes pea veerandilt üheksa protsendini.
Eestis on allergilised haigused selge sagenemistendentsiga. Kosmeetikavahendid võivad mõjutada tervist rohkem kui me arvata oskame. Seepärast tuleb hästi teada, mis seal sees on ja kuidas need ained võivad tervist mõjutada. Kõige esmane teave on kirjas toote pakendil, mida tuleks uurida sama põhjalikult kui näiteks restorani menüüd või valmistoidu koostisosi.
Järgnevalt tuleb osata märgata oma naha reaktsiooni ning analüüsida võimalikke ebasoodsate reaktsioonide põhjusi. Kõik ebameeldivad mõjud ei pruugi olla põhjustatud kosmeetikumidest. Juhul, kui probleemi põhjuseks osutub kosmeetikatoode, tuleks põhjalikumalt uurida toote iseloomu, sobivust oma nahatüübiga ja koostist.
Tootegruppide lühiiseloomustused
Pesemisvahendid
Peale deodorantide ja antiperspirantide on need mahapestavad, mõjudes nahale küllaltki lühikest aega. Pesemisvahendid jagunevad neutraalseteks (pH 7), nõrgalt leeliselisteks (pH veidi üle 7) ja happelisteks (pH 5,5). Viimane on lähedane naha enda pH-ga ja seega ei häiri ega koorma naha puhversüsteeme ning on soodne kasulikule mikrofloorale. Lastel, kuiva nahaga inimestele ja nahahaiguste paranemisjärgus on need kasulikud.
Mõned tooted võivad sisaldada alkoholi, millel on väljendunud kuivatav toime, osades sisalduvad antimikroobsed ained, mis võivad pika kasutamise järel hävitada kasulikku mikrofloorat või põhjustada allergiat. Lisatud alkoholi toimet tasakaalustavad sageli taimsed õlid.
Kreemid, salvid, emolliendid
Peamised koostisosad on vesi, taimsed õlid, mineraalõlid, tahked rasvad (taimsed või loomsed vahad, valge vaseliin, lanoliin). Paremaks segunemiseks ja säilimiseks lisatakse emulgaatoreid, konservante, teatud raviomaduste saavutamiseks mitmesuguseid taimseid ekstrakte, vettsiduvaid aineid ehk humektante (tavaliselt taimsed või loomsed valgud: albumin, siidiproteiin, kollageen…) mitmesuguseid lisandeid värvuse ja lõhna parandamiseks, päikesekaitsefaktoreid jne. Üldreeglina sobivad tundlikule nahale väiksema komponendiga arvuga, lõhna- ja värvilisanditeta, võimalikult väheste või hoopis konse rvantideta kreemid.
Paradoksaalne võib tunduda, et paremini täidavad neid nõuded rasvasemad ja raskemini määritavamad kreemid. Vedelama ja kergelt määritava kreemi valmistamiseks tuleb kasutada rohkem komponente sh emulgaatoreid ja konservante, et komponendid seguneksid omavahel ja kreemil oleks aktsepteeritav säilivusaeg. Kindlustamaks vedelamatele tundlikule nahale mõeldud toodetele pikemat säilivust on kasutusel ka 1-3päevased väikepakendid või dosaatoriga pudelikesed.
Dekoratiivkosmeetika
Siin lisatakse aluskreemidele erinevaid värvipigmente, metallisoolasid (nikkel — sädelevates juukselakkides, kroom — värvides) ja nende jaoks vastavaid stabilisaatoreid, mis tõstavad ärrituse või kontaktallergia riski.
Kosmeetikatoodete pakendil peab olema:
- Maaletooja nimi ja kontaktandmed
- Välispakendil (karbil) komponentide loetelu INCI nimetuste järgi vastavalt kaalule või mahule alanevas järjekorras. Lisaks peavad olema nimetatud sagedasemad kontaktallergeenid.
- Kinnises pakendis vähem kui 30 kuud säiluvad “parim enne” kuupäev, kauem kui 30 kuud toodetele avatud pakendi säilivusaeg.
- Säilivusaega ei märgita kauem kui 30 kuud säiluvatele dispenseriga ja ühekordsetele pakenditele.
- Partii number, kasutusõpetus, hoiatused, netokaal.
- Lõhnalisandid, mis sageli tekitavad allergiat (vt 26 aine nimekiri), peavad olema nimeliselt väljatoodud. Muude puhul piisab märkest lõhnaaine (aroma, perfume).
- Toote ohutuse eest vastutab tootja, toote tellija, toote EL turule paigutaja, või tema agent.
- Toote ohutus põhineb tema komponentide ohutusel.
