Dekoratiivne lemmikloom kala

Akvaarium eksootiliste kaladega on äärmiselt dekoratiivne sisekujunduselement, mis ehib igat interjööri. Akvaariumeid ei tellita kodudesse, kontoritesse ja restoranidesse mitte ainult sisekujunduslikel kaalutlustel — akvaariumis omasoodu kulgeva rahuliku elu ja sealsete elanike jälgimine mõjub rahustavalt ja loob pingevaba keskkonna.

Nii ei peagi eksootiliste kalade nägemiseks kaugele soojale maale sõitma või loomaaeda minema, elamuse veealusest maailmast võib saada kodus või pangasaalis oma järjekorda oodates. Ometi ei tohi akvaariumi muretsedes unustada, et kalad on eeskätt elusolendid, koduloomad nagu kass, hamster või papagoi, kellel on oma kindlad nõudmised.

Algatuseks tuleks end kindlasti veeasukate vajaduste ja hingeeluga kurssi viia ning kui akvaristikast tõesti aimugi pole, on kõige õigem pöörduda nõu saamiseks ekspertide poole. Seda tegi ka Stiil.

Millest alustada?

Firma Kalake spetsialistide Katrin Roomere ja Irma Treufeldi sõnul tuleks võhikul end kõigepealt kurssi viia akvaristika põhitõdedega, et kummutada mõningaid küllaltki levinud müüte. Nagu näiteks, et akvaariumi ei ole vaja kunagi puhastada, kui sinna paigaldada filter või osta kalad, kes ise akvaariumi puhastavad. Või et kalad surevad ära, kui nad kaks päeva süüa ei saa. Valdkonnaga esialgseks tutvumiseks oleks hea sirvida mõnd raamatut, näiteks “Akvaariumiomaniku käsiraamatut”, mis ongi mõeldud just algajaile. Palju abi saab ka asjatundlikumast akvaristikapoest.

Kui põhitõed selged, tuleks spetsialistide sõnul otsida akvaariumile sobiv asukoht. Kindlasti ei tohiks see asetseda otsese päikesevalguse käes, kuigi just see koht tundub algajale akvaristile tihtipeale kõige ahvatlevam. Kui eelneva tutvumise käigus on tekkinud eelistused ka kalade suhtes, võiks uurida sedagi, kas eelarve üldse võimaldab antud kalaliigile sobivat keskkonda luua. Võib selguda, et silma jäänud väga-väga ilus ja huvitav kala vajab elementaarsete elutingimuste loomiseks mõnekümne tuhande kroonist väljaminekut.

Samuti vajavad eri piirkondade kalad erinevat vett ja ka kalade iseloom on vägagi varieeruv — röövkalad on territoriaalsed ning vajavad oluliselt suuremat akvaariumi kui väikesed parvekalad. “Kui aga pole tahtmist või aega ise eeltoodud küsimustega tegelda, on võimalik tellida kõik akvaariumiga seonduv täislahendusena ehk võtmed-kätte-põhimõttel koos hilisema akvaariumihooldusega kauplustest,” soovitab Roomere.

Akvaariumi hooldusest

Arvamus, nagu teeks tänapäeva akvaristika kõrgeltarenenud lisavarustus meie eest töö ära ning ise akvaariumit justkui rookima ei peakski, ei pea sugugi paika. Olenevalt kalade rohkusest nõuab akvaarium Roomere ja Treufeldi sõnul iganädalast kuni igakuist põhjalikumat hooldust, mis kujutab endast eeskätt põhja puhastamist spetsiaalse sifooniga ning samaaegset veevahetust. Kõige hõlpsam on kindlaks määrata oma akvaariumi veevahetuse koguse ja sageduse vajadus lämmastikühendite testimise teel akvaariumivees. Tegemist on üsna lihtsate testidega, mida müüakse igas akvaariumipoes.

“Näiteks 200liitrise akvaariumi hooldamiseks läheb aega umbes 45 minutit, juhul kui seda iga kord korralikult teha. Protseduuri muudavad lihtsamaks spetsiaalsed hooldusvahendid: puhastusmagnet, hari, pikkvoolik, kraaniühendusotsik ja harjad vooliku puhastammiseks. Abiks on ka spetsiaalne akvaariumi jaoks toodetud veekeemia: veekonditsioneerid, mis neutraliseerivad raskeid metalle kraanivees, ja biobakter, taimede olemasolu korral taimeväetis, samuti veekaredust ning pH-taset alandavad ja tõstvad vedelikud,” loendab Treufeld pika rea abivahendeid, mis akvaariumipidaja elu hõlpsamaks muudavad.

Asendamatuteks abimeesteks on erinevad veetestid. Näiliselt võib akvaariumivees ju kõik isegi korras olla, kuid inimese silm ei suuda mõõta vee parameetreid ja koostist. Oma kraanivee kareduse ja pH-taseme mõõtmise järgi saab vaadata, milliste kalade jaoks on see ilma erifiltreid ja lisakeemiat kasutamata sobivam.

Edasi loe ajakirja paberversioonist