Kalamaja Tallinnas on mõnus vanast ja uuest läbi põimunud kant, kus kõik käe-jala juures ning parajas mõõdus: kaugused väikesed, naabrid lähedal. Ka uued hooned on siia sobitatud mõõdutundega. Vanast heast käsitööajastust pärit arhitektuur meelitab Kalamajja elama neid, kes ka ise kätega midagi teha oskavad ja tahavad.

Kadri ja Ahti, kes oma kodust riiulit ideevõistlusel tutvustasid, on mõlemad õppinud silmaga. Idee on teoks tehtud nii, et see on „tõeliselt heaks näiteks pakendidisaini loomingulisest rakendusest kodukasutuses”, nagu kirjas võistluse diplomil. Mõlemad on loomingulised inimesed, kes vaatavad maailma lahtiste silmadega ja hindavad oma kodu mängulisi kujundusvõimalusi pakkuvat iseloomu. Kadri töötab disaini- ja reklaamiagentuuris ning korraldab muusikasündmusi Eestis ja Indias. Ahti on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini magister, teostab sisearhitektuuriprojekte ja on loonud oma taaskasutusmööblibrändi Derelict.

Kadri ja Ahti stuudiokorter asub uue kahekordse hoovimaja teisel korrusel. Avatud ruumist on seintega eraldatud üksnes pesuruum. Mõistagi vajab avar ja valgusküllane kodu siiski veidi liigendamist, selleks otsiti omanäolist ja taskukohast lahendust. Välja mõeldi õhuline, poolenisti läbipaistev riiul, mis eraldab magamisnurga kõrvalasuvast esikualast piisavalt varjava seinaga, kuid ei jäta korteri välisust siiski päris umbsesse soppi. Aja jooksul, kui riiulisse kraami ja raamatuid lisandub, muutub vari veidi tihedamaks.

„Kaua tehtud, kaunikene,” naerab Kadri, kui kirjeldab riiuli tegemiseks kulunud aega. Kastid koguti heade inimeste abiga ükshaaval ja pesti survepesuriga. Siis saagis Ahti need kõik tikksaega seest tühjaks, ikka iga päev paar kasti, seejärel tegi konstruktsioonijoonised ja riiulipõhja prototüübi. Kinnitusdetailid valmisid eritellimusena täpselt riiuli asukoha tarvis Ahti jooniste järgi firmas Furnistone.

Algne mõte — teha midagi erilist, mis poleks kallis — läks lõpuks siiski päris kenakesti maksma, sest tooraine ei olnud tasuta ja ka trossikonstruktsioon telliti oskajailt. Aga tulemus oli seda väärt, sest särtsakas riiul annab nüüd kogu stuudiokorterile ainukordse näo, täites ausalt oma ülesandeid ka panipaigana. Ehkki tavaliselt ei kuulu plastmööbel lühikese eluea tõttu just ökoloogiliste lahenduste hulka, ei välista teostatud idee võimalust ka „kiirmööbli” eluiga ületada.

Disainiauhind isetegijale

Head ideed mõjuvad alati inspireerivalt, eriti aga need mõtted, mis pakuvad virgutust isetegijaile. Disainiauhinna, millega tunnustame isetegijate leidlikke ideid kodu- ja aiakujunduses, otsustas asutada Eesti mööblitootjate ja tootedisainerite sisustustooteid ja sisekujundust pakkuv Lutheri Stuudio. Madle Mühlbach, vanas Lutheri vabriku hoones tegutseva stuudio looja tutvustab seda kui kohta, mida disainer saab kasutada professionaalse müügikanalina. Valikus on ka kenad ja praktilised sisustustooteid väikeseeriatoodangust või suisa suurtootjatelt. Valikult sarnast kauplust naljalt ei leia. „Oluline on, et tootja oleks omamaine — nii saame toetada Eesti disaini ja virgutada ka tootjaid,” vaatab Madle valdkonda laiemalt. 

50 kasti on rivistatud trossidele lae ja põranda vahele. Riiulit kavandades kaaluti algul ka eri värvi kastide kasutamist, aga need olid paraku eri suuruses ja keerulised kokku sobitada. Nii jäädi särtsuvalt ergutavpunase juurde, mis sobib hästi nii aknaraamide kui ka õuel sügisvärvi ergava vahtraga. 

Kompleksivaba taaskasutus on taas salongikõlblikuks muutnud mitmed mugavad esemed. Kadri Vahe ja Ahti Grünbergi treenitud silm on õigel ajal ära tundnud nii Estoplasti valgustid kui ka tüüpilised kontoridiivanid. Omaaegse plakatikunsti näited lisavad pop-maailma mängulisust.

Õhulist kastiriiulit hoiavad koos ja õigel kõrgusel trosskinnitused.

Loe lisaks ajakirja Kodu&Aed novembrinumbrist!