Lülitid ja pistikupesad — ehitusmaterjal või disainelemendid?
Tänaseks oleme jõudnud sinnani, et teadlikumad inimesed kasutavad üsna tihti oma kodu sisustamisel disaineri abi, mõned seevastu saavad ise hakkama. Hoolikalt planeeritakse, milliseid värve ja materjale kasutatakse, milline saab olema mööbel, aknakatted jm, et tulemus saaks võimalikult ideaalilähedane. Aga üks vägagi oluline pisiasi jääb tavaliselt kahe silma vahele: millised peaksid olema meie täiusliku kodu pistikud ja lülitid, kirjutab Koduportaal INKodu.
Tegelikult on need täpselt sama olulised kui näiteks hästi sobiv valgusti laes või vaip põrandal. Reaalne olukord on tihti selline, kus kaunite disainkardinate, tipptehnika ja hirmkalli mööbli kõrval laiutavad seintel ilmetud kollakaks tõmbunud lülitid ja pistikupesad. Eriti magedaks teeb asja, kui pärast elektritööde lõpetamist on tulnud veel telefonimees ning kruvinud seinale oma pesa ning hiljem on paigaldatud signalisatsioon, kaabeltelevisioon, põrandaküte või veel midagi ning lõpuks ilutsevad muidu pisiasjadeni läbimõeldud ruumis kõrvuti viis erinevat pistikupesa ja kolm lülitit, mis kokkuvõtteks ei sobi omavahel ega ka sellesse ruumi, aga kõlarijuhe vedeleb ikka põrandal. Tuleb tuttav ette?
Tegelikult on lülitid ja pistikupesad ruumis samasugused disainelemendid nagu kõik muugi, mille hoolikalt valime. Valiku tegemisel peaks lähtuma sellest, milline on kodu stiil, milliseid värve ja materjale on siseviimistluses kasutatud ning missugune on mööbel, sest lüliteid on võimalik valida nii erineva kuju, materjali kui ka värvi järgi.
Tavaliselt on nad plastikust kahes variandis: odavamad termoplastist ning kallimad duroplastist, mis on iseenesest natuke tugevam, kriimustuste ning mustusekindlam. Üks lihtne soovitus siinkohal on, et kõige odavamaid ei tohiks osta, kuna mõne aasta pärast võivad need kollaseks värvuda või ühenduse kohtadest sädemeid pilduma hakata. Soliidsema mulje jätavad naturaalsed materjalid nagu klaas, metall ja portselan.
Üldiselt on pesad-lülitid klassikaliselt valged või kreemikad, kuid värv võiks sobida üldjoontes ruumis kasutatud toonidega, sest saadaval on ka musti, läbipaistvaid, metallikkattega jm. Erinevused peituvad loomulikult ka kujus ja disainis, sest eluasemed on erinevad, mõisastiilis koju ei sobi samasugused detailid nagu romantilisse ja vastupidi.
Kui vähegi võimalik, võiks tähelepanu pöörata sellele, et kõrvuti asetsevad pesad-lülitid oleks kas horisontaalses või vertikaalses raamis, luues toa elektrisüsteemist ühtse terviku. Samas, kui elektritööd on juba tehtud ning mõislik ei ole enam midagi lammutama hakata, siis võiks jälgida, et ühes ruumis kasutataks vähemalt samast sarjast pesi-lüliteid.
Hea soovitus oleks nendele pistikupesadele, mida vähem kasutatakse, lisada katteid. Katted on tavaliselt vannitoa pistikutel, kuid neid võib kasutada igal pool, et muuta pesa vähemmärgatavaks.Täiuslikkus peitub pisiasjades, mis loovad ühtse terviku: teie kodu interjööri. Milleks leppida vähemaga kui kõik?!
