Vaevalt mõne aasta eest olid ise samasugune: kablutasid esimeste soojade saabudes supermarketi lihaleti manu, tõstsid grillikraami korvi, helistasid muruplatsi- ning grillahjuomanikele ning põrutasidki grüünesse.
Linnulaul ja värske õhk. Mida paadunud korteriasukas suvelt veel oodata oskabki. Eks? Väikest kõhklust võõrustajate hääles, kui nad su tulekuplaanidest teada said, ei pidanud sa millekski. Kui, siis ehk liigseks tagasihoidlikkuseks.
Nüüd tead sa liigagi hästi, et tagasihoidlikkusest on asi valgusaastate kaugusel. Teisel pool telefonitoru krabati noil hetkil kokku viisakuseriismeid.
Eriti eredalt said linnavurlede pühast kaksainsusest — grill ja grüüne — aimu oma esimesel maasuvel. Olid just jõudnud oma asjad kolimisauto kastist isikliku muruplatsi servale tõsta, kui esimesed külalised kohal. Šašlõkikotike kaasas ning värsked linnauudised samuti.
Otse loomulikult jätsid oma tööd ja tegemised kus seda ja teist ning võõrustasid mõnuga.
Mõni nädal hiljem olid hämmingus. Su populaarsus ei näidanud vähimatki hääbumise märki. Üha uued ja uued telefonikõned, sisuks ikka üks ja sama: me tuleme külla. Grillima.
Talv oma harjumatu üksindusega lõi sind mõneti rivist välja. Korraga olid need kilomeetrid, mis sinu maakodu linna serval seisvatest korrusmajadest lahutasid, ületamatult pikad.
Pruugib vaid kevadel saabuda, kui vahemaa kahaneb taas.
Täisteenindus
Esimeste külaliste üle oled tõeliselt rõõmus. Värskelt küpsenud liha lõhn tundub ütlemata magus ning üle pika aja mõjub ka pisike klatš mõnusalt. Isegi külaliste mineku järel koristades ei kosta su huulilt pisimatki torinat. Grillimine ja seltskond, lõpuks ometi! Superlahe!
Järgmine nädalavahetus toob kaasa kaks päikesesooja päeva täis šašlõkihõngu ning suvitajaid. Veeretad iga järgmist lihatükikest üha kauem hamba all, kuni tunned, et neelud käivad hoopis värske salati järele. Kuluks ära ka veidike omaette olemist.
Ent läeb nagu ikka. Loodetud vaikelust, kus osalisteks kaks pikka puhkepäeva, sina ja umbrohtunud redisepeenar, asja ei saa. Lõõgastava rohimise asemel pakub nädalavahetus aktiivset puhkust köögiseinte vahel. Kraanikauss on mustadest nõudest alles lookas, kui uued suvitajad juba kohal. Põristavad autoga õuele, suruvad külakosti sulle sülle ning ruttavad lõõgastuma. Roppraske töönädal ju seljataga.
Ilmselgelt ei kuulu töötegu ühe linlase lebopäeva kujutelma. Tema tuleb ja puhkab. Naudib täisteenindust.
Sina jooksed, higimull otsa ees. Näitad, kus on kemmerg, silmapesukauss, halud ja tikud. Ega ainult näitamisest piisa: udupeentel kontsadel trooniv sõbranna laiutab värskelt maniküüritud käsi ning siristab, et sul juba tööriided seljas, ehk vead ise need paar halgu lõkkesse.
Surud keelele kippunud vängemat sorti sõnad tagasi ning vead. Halge. Söögikraami. Hiljem tarid kasutatud nõud tuppa tagasi ning uus päev leiab sind kraanikausis solberdamas. Oma toimetused, mida olid puhkepäevade täiteks plaaninud, jäävad kõik tegemata.
Pärast järjekordselt grillimismaratoniks kujunenud nädalavahetust tunned, et oled erakueluks valmis. Plaan laduda oma maavalduse ümber kahemeetrine telliskiviaed ning istutada igaks petteks selle ette ka kibuvitsahekk tundub üha ahvatlevam. Kuni ühel reedel, kui telefon taas kõnedest hõõgumas, tekib plaan.
Enne töö, pärast lõbu
Ilmselgelt valitseb tulijate näol jahmatus, kui torkad neile nina alla tööde nimekirja töödest, mis grillipummelungi eel vaja ära teha. Olgugi et paberil pole kirjas midagi kontimurdvat: mõned tõmbed rehaga, et murukamar veidi kabedam välja näeks; paar viibutust kirvega, et oleks puid, mida lõkkesse visata.
Üksi tehes kuluks sellele terve nädalavahetus, ent koos — napilt tunnike.
Linnapreilnade porina, et trendiriided tööteoks ei kõlba, lämmatad sa eos. Jagad lahkelt töörõivaid ning -kindaid, õpetad rehaga ümber käima. Ei saa öelda, et kõik sujuks lepse reega, aga töö saab tehtud.
Mõni aeg hiljem istub lõkke ümber harjumatult mõtlik seltskond.
Ootad järgmist nädalavahetust hingevärinal. Ehk oli töökasvatus liiga radikaalne?
Reede läeb mööda, ilma et telefon piiksataks. Pool laupäevagi. Ent siis vurab esimene auto õuele. Ja, oh üllatust: kõpskingadel sealt enam välja ei kepsutata!
