Grillida saab põhimõtteliselt igal pool: terrassil, rõdul, aias. Vastavalt asukohale tuleb aga valida õige grillseade: puu-, söe-, gaasi- või elektrigrill. Näiteks rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult selliseid grillseadmeid, mis ei tarvita tahket kütust (nt söe- või puugrill) ning mis on lubatud tootja kasutus- ja ohutusjuhendis.

“Kuna rõdu ja terrass on hoone osad, on seal tahke kütusega grilli kasutamine keelatud. Juhtub grill ümber minema või hõõguvad sädemed lendama puitterrassi alla, on tuleõnnetus kiire tulema ja ka kahju hüvitamine ei pruugi olla ohutusnõuete eiramisel enam kindlustuse poolt tagatud. Seega on rõdul soovitatav kasutada ainult elektrigrilli või gaasigrilli, kui seadme tootja seda lubab,” lausus Gjensidige kahjukäsitluse juht Maarika Mürk. Lisaks tuleks kortermajas arvestada korteriühistu kehtestatud piirangutega — kui rõdul grillimine on keelatud, siis tuleb sellest ka kinni pidada.

Grilli paika sättides peab selle ümber jätma piisavalt vaba ruumi: see ei tohi olla vastu seina ega puutuda kokku kergesti süttivate materjalidega ehk tuleb järgida tootja juhiseid. “Ruumi poolest ongi mis tahes grilliga enamasti kõige ohutum süüa valmistada aias,” nentis Mürk.

Aias saab grillida nii puu kui ka söegrilliga, kuid siiski tuleb jälgida kaugust hoonetest. “Küttepuudega grillseade peab paiknema hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast ja kuivanud taimedest vähemalt 5 meetri ja grillsöega grillseade minimaalselt 2 meetri kaugusel,” selgitas Mürk. Lisaks peab grill olema tasasel ja mittesüttival pinnasel ning võimalike tuleõnnetuste vältimiseks tuleb hoida käeulatuses veega täidetud ämber või tulekustuti.

Ohutult, aga maitsvalt

Kuidas aga grillida ohutult nii, et toit tuleks võimalikult maitsev? Food Studio asutaja Helgor Markovi sõnul on elektrigrill sobilik vähem aeganõudvama ja lihtsama grillimise jaoks, näiteks grillvorstide küpsetamiseks. Seevastu korralikul gaasigrillil on kuumust märksa rohkem. “Ohutuse mõistes on tegemist ilmselt kõige ohtlikuma grilliga. Kui grillida väga rasvast toorainet, näiteks lõhet, võib nõretav rasv grillil koguni põlema minna,” hoiatas ta. Rasva tilkumist saab aga lihtsasti ära hoida, kui pakkida tooraine fooliumi sisse.

Söegrilli puhul soovitab ta kasutada hea kvaliteediga ja suurte tükkidega sütt. Tule süütamisel peaks aga hoiduma keemilistest süüteainetest, mis võivad anda toidule tajutava kõrvalmaitse. Söegrilli kuumus on suur ning see võimaldab hõlpsalt teha steike ja muid lühikest, kuid suurt kuumust vajavaid grilltükke. Suuremate, näitekst ligi 2 kg kaaluvate tükkide jaoks tuleks valida söe baasil töötav keraamiline grill.

Läbi aegade kasutatud puugrilli puhul on kõige olulisem varuda kannatlikkust, sest söe tekkimiseks peavad puud jõudma ära põleda. “Selliselt grillides tuleb toidule tõenäoliselt kõige rohkem suitsu maitset juurde. Miks mitte visata teinekord tulle laaste juurde, mis annab veel rohkem põnevat suitsumaitset,” märkis Markov.

“Kindlasti peaks jälgima liha puhul alati ka seda, et liha küpseb grillilt võttes veel vähemalt viis minutit või rohkem. Mõnikord võib just selle fakti eiramine põhjustada toidu üleküpsemise. Samuti peaks hoolitsema selle eest, et lihal ei jookseks mahlad välja — selleks tuleb liha grillilt tõstes jätta kas fooliumi sisse või kaussi “puhkama”.