Ravimtaimi korjama!

 (3)
MLH_Pärn

Käes on suvepuhkuste aeg — parim aeg ravimtaimede korjamiseks. Tuletan meelde mõningaid tuntumaid ravimtaimi, mida eestimaisel südasuvel leida võib ja talveks varuda tasub.

Pärn

Eestimaal teatakse, et juuli algab pärnade õitsemisega — mesilased sumisevad, õied lõhnavad. Selle puu õitest saab maitsva tee, mida on hea juua külmetuse korral, paneb higistama. Korjama peaks õisi kuiva päikesepaistelise ilmaga pärast hommikukaste kuivamist. Pärnad on sageli istutatud maanteede äärde, sealt ära korja. Teeks saab õisi korjata parkidest või metsaveerelt.

Saialill

Aedades puhkevad peagi õide saialilled. Raviteeks sobivad nii kollased, oranžid kui täidisõielised, aga jälle jälgi, et lillepeenar poleks tee ääres — ravimtaimi saab korjata vaid puhtast loodusest. Äsja puhkenud õied korjatakse päikesepaistelise ilmaga vahetult pärast kaste kuivamist, pealelõunal on õis juba liiga lahti ega sobi korjamiseks. Toimeained on just neis õites, mis vast puhkenud.

Kummel

Ka kummelit korjatakse läbi suve. Nii kummeliõied kui saialill aitavad talvel kõhuhädade ja külmetuse korral.

Rukkilill

Kes leiab põllult üles rukkilille, see saab tema sinistest õitest abi põiehädade vastu. Kuivatatud rukkililleõitest saab suurepärase silmakompressi nii väsinud kui põletikulistele silmadele. See on isegi tugevama toimega kui kummelikompress, tasub proovida ja katsetada — võibolla sobib sinu silmadele just rukkilill.

Raudrohi

Eestimaal kasvab palju raudrohtu, mida otsi jällegi puhtast loodusest. Korjata on teda imeline: raudrohuväli lõhnab imeliselt, mõrkjalt. Ka ruumis, kus kuivatad, on hea aroom. Raudrohust saab väga maitsva köhatee. Valged raudrohuõisikud lõigatakse maha koos sarikatega, kogu õisik kuivatatakse.

Piparmünt ja sidrunmeliss

Väga tuntud ravimtaimed on piparmünt ja sidrunmeliss, mida kogutakse nii juulis kui augustis. Enne õitsemist lõigatakse maha terve ürt, kuivatatakse kiiresti. Piparmünt rahustab kõhugaase, sobib hästi iivelduse korral. Ka looduslikud mündid kõlbavad teena juua. Sidrunmeliss on samuti rahustava toimega, vanasti anti seda hulludele joomiseks.

Nõges

Kõik tunnevad kõrvenõgest. Raudnõgese lehed aga on väiksemad, tema lehti eriti ei koguta. Aga laia lehega kõrvenõges on hea kevadväsimuse vastu — tugevdab verd, annab rauda ja vitamiini C.

Teeleht

Ka teelehed on taimed, mida meie inimesed enamasti tunnevad. Lehti kogutakse suve läbi enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Suured lehed kuivatatakse õhukese kihina. Saab hea köhatee. Eriline on teelehe juures see, et ta aitab väga hästi kõhuhädade korral. Teda võib julgesti kasutada nii mao ala- kui ülehappesuse korral, sest ta reguleerib mao happesust.

Nõmmeliivatee

Puhkuse ajal kas Petserimaal, rannikul või saartel olles oleks ju ilus korjata nõmmeliivateed — milline aroom! Saab talveks suurepärase köhatee, gripi vastu ja külmetuse korral. Nõmmeliivatee on otsitud noorte naiste poolt, kes sünnitama lähevad, sest ta kergendab sünnitust.

Naistepuna

Eestimaal on vanarahvas alati tundnud ja kasutanud naistepuna, mis näpu vahel hõõrudes punast mahla välja ajab. Juua sobib eriti naistehädade korral, on ka tuntud depressiooni taim — aitab ehmatuse, hirmude, närvilisuse, masenduse korral. Kasvab kraavikallastel, niitudel.

Harilik pune

Naistepuna ei maksa ära segada teise toreda puhmaga — lillakate õitega hariliku pune ehk vorstirohuga, mida meie maarahvas on kasutanud toitude maitsestamisel, sobib hästi pitsale ja vorstidele. Harilik pune on rahustava toimega ja suurepärane köhatee.

Kanarbik

Puhkuse ajal on väga ilus jalutada näiteks rabas — kaunimaid värve pakub suve lõpul kanarbik, mis on tuntud oma raviomaduste poolest kui sapileevendaja, rahustajat, väga hea ülekaalulistele. Pikemaajalisel joomisel aitab reguleerida kehakaalu, kui ise ka vaeva näha — rohkem liikuda. Näiteks rabas.

Ilusat korjesuve!