See oleneb eeskätt nende päritolust. Kõige neutraalsemate valgustingimustega on läände ja itta avanevate akendega ruumid, mis sobivad peaaegu kõigile taimedele. Põhjapoolsete akendega ruumidesse sobivad varjutaimed: sõnajalad, begooniad, filodendronid, roheliste lehtedega draakonipuu, kummipuu.

Kõige keerulisem on lõunapoolsete akendega ruum. See sobib kindlasti lihaktaimedele, hibiskile, kirinõgesele. Kuid ka neil võib kevadtalvistel, ereda päikesega päevadel, tekkida põletusi. Seega oleks hea kasutada "liikuvat varju", et valguse intensiivsust vähendada.

Taimele on oluline päeva pikkus. Lühipäevataimed (kalanhoe, jõulutäht, asalea) hakkavad õitsema, kui nad ei saa ca 6 nädalat valgust üle 12 tunni päevas. Õitsemisele turgutamiseks võiks neid sundida öömajale - asetada üle taime piisavalt avar läbipaistmatu kate. Pikapäevataimed (pelargoon, tsinnia, kellukad) vajavad aga vastupidi 12-16 tundi valgust, et moodustada õiepungi. Siin aitab hästi lisavalgustuse paigaldamine. Alatasa kerkib toalillede kasvatamisel üles probleem, kas taimi tohib pöörata. Ega see just päris õige ei ole, sest looduses ju seda ei juhtu. Vältimatu on see aga seetõttu, et me tahame kasvatada sirget taime. Lehtedega toataimed üldjuhul pööramise tõttu põdema ei jää.