Tiigi puhastamine on üsna ebameeldiv ja töömahukas tegevus. Parem hoida tiik puhtana.

Kõige olulisem on vältida toitainerikka pinnavee sattumist tiiki. Sageli kaevatakse tiik aia madalaimasse kohta ja nii vuliseb vihmavesi rõõmsalt aiaveekogusse, haarates teekonnal kaasa mullas leiduvaid toitaineid (lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumiühendeid).

Väetisainetega rikastatud tiigivesi on suurepäraseks elukeskkonnaks vetikatele. Lumesula- ja vihmavete tarvis tuleks tiigi ümber rajada kogumiskaevud koos äravoolusüsteemiga. Lihtsam on vältida pinnavete sattumist plastist, betoonist või kangasmaterjalidest valmistatud veekogusse: tuleb vaid tiigi servad maapinnast pisut kõrgemad teha.

Tuul kannab tiigivee saastamise eest pea igapäevast hoolt. Tuuleiilid kannavad kaasas õietolmu, puudelt pudenevaid lehti ja oksarisu ning igasugust muud rämpsu. Orgaanilise päritoluga praht hakkab vees lagunema, eritades vetikate kasvu ergutavaid aineid. Jälle on suureks abiks maapinnast kõrgemad tiigiservad. Sügisese lehesaju ajal võib aga tiigile peale tõmmata võrgu, mis väldib tiigivee muutumist lehesupiks.

Hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest tuleb tiigiga siiski aeg-ajalt tegeleda. Võimsad filtersüsteemid on tõhusaks abiks, paraku läheb nende soetamine üsna kulukaks. Vee isepuhastusvõime sõltub selle hapnikusisaldusest. Hapnikurohkes vees lagunevad reoained kiiremini.

Hapniku lisamiseks võib vette läbi pihusti õhku pumbata (aereerida). Hoopis atraktiivsem on aga veepihustina töötav pump. Purskkaev on hea vee õhustaja ning rõõmustab pilku. Igasugune pumpamine peaks aga toimuma nii, et liikuv vesi või õhk põhjamuda ülemäära hõljuma ei kergitaks. Taimedele settiv muda muudab veetaimede elutegevuse võimatuks.

Sageli loodetakse tiigipuhastamise tüütu töö kalade kaela sokutada. Kõik on ju näinud, kuidas lambad karjamaa kenasti inglise muruks pöavad. Miks ei võiks siis kalad vee vetikatest puhtaks süüa? Paraku ei suuda paar-kolm kalakest midagi olulist korda saata. Suur hulk kalu aga hakkab hoopis ise oma väljaheidetega tiigivett reostama. Pealegi tekib kohe probleem: mida teha kaladega talvel, mil tiigis võib kergesti tekkida hapnikupuudus? Järelikult tuleb ikka ise käised üles käärida ja asja kallale asuda.

Pikavarrelise kahvaga saab ära riibuda kogu veepinnal ujuva prahi. Tuleb vaid olla piisavalt järjekindel ja “kahvatada” sedavõrd sageli, et vettekukkunud praht ei jõuaks vettida ja põhja vajuda. Vees olevaid niitjate vetikate kolooniaid võib samuti kahvaga püüda, kuid libe-limastena kipuvad need üle kahvaääre vette tagasi lipsama.

Abiks on lihtne toigas, mida otsapidi vetikakogumisse torgatuna ümber oma telje keerutatakse. Ümber toika keerdunud vetikad tõstetakse kaldale ja viiakse komposti. Robustne metallist muruluudki on vetikate eemaldamisel käepäraseks abinõuks.

Kui mudakiht tiigis tikub pea kogu tiigi täitma, tuleb vesi tiigist välja lasta (tõsta) ja muda välja ammutada. Steriilset puhtust pole mõtet taotleda — põhjamudas elavad pisiloomad õgivad innukalt kõike, mis nende meelest vähegi süüa kõlbab.

Kui suur tiik teha?

Ilutiigi võimalik suurus sõltub vabast aiapinnast. Kui pinda on vähe, hakkab suur tiik liiga domineerima. Kui kujundatav pind on suur, jääb liiga väike veesilm seal märkamatuks — nõnda pole mõtetki tiigile kulutada. Liiga madala veega basseinis rikneb vesi kiiremini kui kitsamas ja sügavamas.

Kuidas hoida vett puhtana?

Ilubasseinis aitavad vett puhtana hoida filtersüsteem , UV-lamp ja kemikaalid. Kemikaalid ja UV-kiirgus tapavad vetikad ja bakterid ning filtrisüsteem püüab surnud bakterid endasse. Surnud baktereid ilma filtersüsteemita ilutiiki jättes loome aga soodsad tingimused uute bakterite tekkeks.

Taimede või kaladega basseinis tuleb kasutada spetsiaalseid kemikaale, mis taimi ja kalu ei kahjusta. Kui tiigis kalu ega taimi pole, võib kasutada tavalisi ujumisbasseinides ja ujulates kasutatavaid kemikaale, mis on hinnalt odavamad.

Kuidas hooldada purskkaevu?

Purskkaevu mootoritel on ees filter, väldib prahi sattumist mootorisse. Filtrit tuleb aeg-ajalt puhastada. Kevadel enne purskkaevu taaskäivitamist soovitatakse pump enne käivitamist vette likku panna (pump võib talve jooksul kinni kuivada).

Millist hooldust nõuab veesilm talvel?

Kilebasseinid külma ei karda, küll aga tuleb betoonbasseinid talveks veest tühjendada. Filtrid ja torustik — kõikidest seadmetest tuleb talveks vesi eemaldada vältimaks külmakahjustusi.