Tegemist on eestiaegse muinsuskaitse all oleva majaga, kus väga tõenäoliselt oli korter remontimata pikka aega. Korteri stiil otsustati ühildada maja üldise klassikalise stiiliga.

Alustuseks tehti korter praktiliselt täiesti tühjaks — võeti maha vaheseinad ja laed, üles põrandad. Jäid kaks posti ja kõik ülejäänu tuli uuesti kavandada.

Planeerimine hakkas peale täiesti nullist. Kuna korteris on kaks tehnilist ruumi — köök ja vannituba — milles väga kindlate mõõtudega elemendid, alustatigi nende kahe ruumi kavandamisest. Köögi ja vannitoa vahele paigutati kõik muud eluruumid.

Üheks ülesandeks oli asendada vanaegsed tüüplahendused tänapäevaste vastu. Praeguse vannitoa asemel oli näiteks algselt kaks miniatuurset ruumi — imepisike teenijatuba ja vannituba, kus sai sooja vett puuküttega pliidist.

Nii leidis pliidi asemel tänapäevasem gaasiküttesüsteem oma koha seinaga varjatult valamu taha. Ühetasapinnalise seina asemel, nagu töömees oleks omaenda tarkusest ehitanud, tekkis valamu taha tänu sisekujundaja sekkumisele põnev ja funktsionaalne riiuliorv.

Vannitoa meeleolukale atmosfäärile aitavad kaasa omanäoline vannikardin ja valgustilahenuds. Põnev on see, et vannikardin ei pea olema valmis vastutaoline riie, kuhu peale on kirjutatud “vannikardin”. Oma ülesande täidab väga edukalt ka lihtsalt natukene libedam kangas, mille saab ise lasta kardinaks õmmelda.

Lisaks üldvalgustusele on kasutatud ka nö meeleoluvalgustust. Antud juhul on nendeks kaks põranda sisse süvistatud valgustit. Valgustid asetsevad vannikardinate all luues kardinate peale valguse-varju mänguga mõnusa hubase meeleolu.

Magamistoas asuvast niššist tuli peale vana krohvi maha kraapimist nähtavale vana punane tellis. Kuna ruum oli algselt tunduvalt suurem, läks nišš toa uue kujunduse taustal proportsioonist välja jättes voodi täpselt poole nišši peale. Et vooditagune oleks siiski konkreetne ja tugev, ehitati voodi peatsi kõrgusele äär tekitades nii lisaks mõnusa ja käepärase raamaturiiuli.

Nii metallist voodi kui ka paljud teised mööbliesemed on pärit Diivaniparadiisist, kust leiab palju just antud korteri stiiliga sobivaid esemeid.

Selles klassikalises stiilis korteris on kasutatud väga rikkalikku valguslahendust. Süvistatud ledlambid on omal kohal nii põrandates, aknapõskedes, kui ka suures toas televiisori kohal niššivalgustusena.

Üheks olulisemaks elemendiks peab sisekujundaja kangast külgkardina olemasolu. Pimendamise ja privaatsuse eest seisavad hea akna ees linasest kangast roomakardinad. Kõik korteri kangad on leitud Abakhani laojääkidest ja seejärel lastud sobivateks kardinateks õmmelda.

Kuna tegemist on üsna väikese ruumiga, siis koduse ja hubase õhkkonna loomisel mängib olulist rolli kanga kombineerimine heledate siledate seinadega.

Kõige suurem pähkel oli väikesele üldpinnale ära mahutada kõik need ruumid ja suurimaks õnnestumiseks peab Mari-Liis Raudjärv seda, et vajalikud ruumid avarat, helget ja kerget üldmuljet kandes ka sobivalt paigutatud said.