Beebiblogi: kas sellisele imeloomale nagu rase naine ka normaalseid riideid leidub?
Ka rasedariiete suhtes olin ma alguses skeptiline ja mõtlesin, et miks ma peaksin kulutama suuri summasid rasedariietele, kui ma võiks sama hästi kanda lihtsalt natukene lohvakamaid riideid. Mõneti on mu teooria paika pidanud, sest ma saan üsna edukalt kanda veel rinna alt laienevaid suvekleite, mis mul ennegi kapis rippusid. Paraku ei kehti see aga kõikide riiete kohta.
Esimesena jäid mulle naeruväärselt väikseks teksapüksid. Okei, nad läksid mulle jalga küll, aga ilgelt ebamugav oli, kui midagi kõhu vastu pressis. Alguses oli üsna lihtne, ma lihtsalt kandsingi oma kleite ja sukkpükse. Aga kujutage ette, mingi hetk oleks ikka tahtnud teksad ka jalga panna. Nõnda ma siis oma sammud Beebicenterisse seadsingi, esialgse plaaniga soetada endale püksid.
Rasedapükse, nagu ma siis teada sain, on kahte sorti. Osad on sellised, millel ei ole seda nööbi kohta, on veidi laiem kumm ja siis on selliseid ka, kus pehme osa ulatub üle terve kõhu. Proovisin mõlemaid sorte ja mulle meeldis tunduvalt rohkem teine variant. Endiselt häiris mind liialt see, kui alakõhule midagi peale pressis. Natukene kahju oli küll, sest madala kummiga pükse oli palju rõõmsamates värvitoonides. Nii rohelist, punast, kui sinist. Minule sobivaid pükse oli vaid musti ja sedagi viimane number. Ka müüja rõhutas, et Eesti naised ei julge eriti värve kanda ja eelistavadki musti rõivaid. No ei, kui püksid said mustad, siis muud riided tahtsin ma võtta võimalikult värvilised!
Aga pükstest siis – need on maailma kõige mugavamad ja paremini istuvad teksapüksid, mis mul iialgi olnud on! Olgu, nende eest tuleb maksta pea 60 eurot, kuid arvestades, et ma kannan neid umbes viis kuud ja üsna tihti, sest must sobib ju iga riietuse juurde, ei tee see kandmiskorra eest kuigi palju. Ja kui endal laps välja vupsatud, siis saab ju püksid näiteks rasedale tuttavale anda või hoopistükkis maha müüa? Või panna kappi järgmist rasedust ootama? Mina natukene loodan, et ma olen edaspidi hästi paks – siis oleks hea neid pükse surmani kanda. Mõnus koht juba olemas, kuhu sisse pükstes oma pekk laotada või nii.
Kui pluus ülesse tõmmatud on, siis ehk näevad jah nats naeruväärsed välja, aga kui pluus all on, siis on nad nagu tavalised skinny-jeansid. Vot sellised:
Pluusist siis nii palju, et esialgu tahtsin midagi sellist, mida sobiks ka veidikene pidulikumal puhul näiteks kontsadega kanda. Miks mitte ka madalate jalanõudega – vanad head jalapaistetused ei ole just kontsade suurimad sõbrad, you know.
Selle triibulise pluusi juures meeldis mulle kõige rohkem kaeluse juures olev detail:
Kuna aga igale poole ei sobi minna t-särgiga, siis vaatasin välja midagi veel pidulikumat ja hele volangikestega pluus sai mu suureks lemmikuks. See on imepehmest materjalist, õhuline ja seda saab kanda nii varrukad üles kui alla keeratuna.
Kuna plaan oli midagi värvilist kah ikka selga saada, siis ulatas abivalmis müüjatädi mulle kohe kaks triibikut ja kiitis, et need on nii ilusad, et saab lausa ka mitte rasedana kanda. No minu meelest kah! Esimest korda kui mul see triibuline kampsun seljas oli, ütles mu kasuisa mulle: “Issand, sa oled nii suur!”. Kuigi oli alles eelmine päev mind näinud. Et siis, ju need triibud kuidagi aitavad kaasa kõhu rõhutamisele, sest seda kandes ei ole ma kunagi bussis seisma kah pidanud, jällegist üks rasedaboonus!
Sõbranna ütles, et selline rohekas-sinine toon sobib mulle imehästi ja mis mul muud üle jääb, kui teda uskuda. Naljakas avastus oli mul aga selle pluusiga koju jõudes. Nimelt on see täitsa ühes tükis, aga ees olevat… sõlme saab ka lahti harutada. Suur oli mu üllatus, kui ma avastasin, et pluusi sisemisele osale on peidetud kaks AUKU! Eks ma hiljem sain aru, et ju siis on see natukene ka selline multifunktsionaalne pluus, mida saab kanda ka imetamise ajal, aga esialgu oli see päris naljakas leid.
Lõpetuseks leidsin ma selle musta tuunika. Kuigi olin otsustanud värvliste riiete kasuks, siis kombineerides neid erksate retuuside ja baleriinadega on tulemus minu meelest täitsa kobe. Ja ma jälle pean kiitma materjali – see oleks nagu pehmest pilvest tehtud, mille vanajumal ise on otsutanud rasedatuunikaks ümber õmmelda. Imetabane!
Ühesõnag, ma ei arva ma enam, et rasedariided oleks mõttetu kulutus. Esiteks selle pärast, et sa ei peagi endale kogu garderoobi välja vahetama, piisab ka vaid paarist riideesemest, mida saab kombineerida juba olemasolevate riietega. Kõige olulisemaks pean mina siiski neid rasedapükse, ei saaks mina nendeta enam hakkama, kui õues jahedam on.
Kellel soovi piltidel olevaid riideid oma käega katsuda, siis Rocca Al Mare Beebicenteris on see võimalus täiesti olemas!
Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilthttp://tahanteada.wordpress.com/, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.
