"Emme, tahan mobiiltelefoni!"
Kümmekond aastat tagasi tundus, et laps ja mobiiltelefoni ei käi kohe kuidagi kokku. Oli ju mobiil ennekõike töövahend, millega laps sai ehk vahel õhtuti ussimängu mängida. Tänaseks on mobiiltelefon tarbeese, mis on järjest rohkem levinud ka laste seas. Seejuures saavad lapsed oma esimese mobiili üha nooremana.
Eestlased on mobiililembesed ja selles pole midagi kummalist ega taunitavat. Oleme alati olnud agarad uusi lahendusi katsetama ja kasutusele võtma. Kasutame julgelt internetipanka, mobiil-IDd ja e-riigi teenuseid – asju, mis on mõnedes Euroopa riikides tundmatud. Oskus kergesti kohaneda uuendustega on kindlasti kandunud üle ka meie lastele. Uurimuste andmeil paistavad Eesti lapsed silma kui Euroopa ühed aktiivseimad mobiiltelefonide ja interneti kasutajad.
"Ma siis helistan sulle"
Teisest küljest on igal lapsevanemal selge motivatsioon, miks oma võsukesele mobiiltelefon osta – turvalisus. Kooliteed alustades hakkab laps oluliselt rohkem tegutsema väljaspool koduseinu. Laps alles harjub uue eluviisiga ja ikka tuleb ette olukordi, millest on hea vanematele teada anda. Teadmine, et ema-isa on vaid ühe telefonikõne kaugusel, teeb pisipõnni olemise julgemaks.
Mööda ei saa vaadata ka vanemate hingerahust ehk võimalusest alati teada saada, kas laps jõudis koolist õnnelikult koju, sai ukse lukust lahti, leidis külmkapist toidu ja on tal ikka meeles, et täna on kunstiring.
Tean perekonda, kes elavad linnast viieteistkümne kilomeetri kaugusel, ent poeg õpib kesklinna kooli esimeses klassis. Vanematel tuleb töö tõttu tihti ette olukordi, kus nad jõuavad lapsele kooli planeeritust hiljem järele või tuleb neil võsukesele hoopis keegi teine vastu saata. Et lapsega kontakti hoida, osteti talle telefon. Pereema ei kujuta enam ette olukorda, kus lapsel poleks mobiili.
Kasutaminegi on oskus
Küll peaksid lapsevanemad pöörama tähelepanu sellele, et lapsele tuleb mobiiliga ümberkäimist õpetada. Esmalt tuleks kõigil lastevanematel pidada oma lastega põhjalik vestlus teenuste kasutamise ja hindade üle. Nii on võimalik vältida ebameeldivaid üllatusi arvel, arvestades, et laps on lihtsalt mõtlematusest tellinud endale kuu aja jooksul iga päev uue helina või mängu. Või et ta on lihtsalt meelelahutuseks tundide kaupa sõpradele helistanud või oma telefoni teistele kasutamiseks lahkelt välja laenanud, mõtlemata, kui palju need kõned maksavad. Sellised tarkused ei tule lastel iseenesest ning sellega tuleb lapsele telefoni soetades kindlasti arvestada.
Kõigile sobivat reeglit – millises vanusest alates sobiks lapsele mobiiltelefon – tuua ei saa. Iga asi õigel ajal. Peaasi, et telefoni ost ei oleks kui mänguasja kinkimine, vaid et sellega kaasneksid ka vanemlikud õpetussõnad. See on osa lapse kasvatusest.
Autor on ema ning EMT juhatuse liige, turundusdirektor
