„Inimese tervis on tugevalt seotud sellega, millist abi ja tuge ta saab lapseeas — eriti oluline on see nende laste puhul, kes sünnivad siia ilma teistest varem,“ lausus tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Üheskoos saame neile luua keskkonna, mis toetab nende õnnelikku lapsepõlve ja täisväärtuslikku elu.“ Riina Sikkuti sõnul on Eesti arstid vaieldamatult professionaalsed, ometi ei piisa alati vaid arstiabist — pere lähedus on pisikestele ülimalt tähtis. „Selleks peame võimaldama peredele olla koos hetkedel, kus seda lähedust on enim vaja. Tunnustan Tallinna Lastehaiglat, kes pingutab selle nimel, et meie lapsed ja pered saaksid parimat abi.“

„Meie soov on muuta haiglakeskkond hubasemaks ja samas jätkuvalt tagada patsientide turvalisus,“ rääkis Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts. „Sügavalt enneaegsed vastsündinud peavad haiglaravil olema väga pikalt, mõnikord mitmeid kuid, seetõttu on oluline, et laps ja tema vanemad tunneksid ennast siin võimalikult mugavalt ja samas turvaliselt. Uued ja kodused perepalatid võimaldavad beebile ja ta vanematele rohkem privaatsust. Kui varasemalt sai intensiivravi vajava vastsündinu juures pidevalt haiglas, kuid mitte lapsega ühes palatis olla ema, siis nüüd saavad vanemad olla lapsega koos ööpäevaringselt.“

„Perekesksele vastsündinute intensiivravile ülemineku põhiliseks eesmärgiks on paremate ravitulemuste saavutamine ja pere heaolu tagamine,“ rääkis Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Liis Toome. „Pere koos haiglapersonaliga moodustavad ühtse meeskonna lapse ravi- ja hooldusprotsessil. Uuringud on näidanud, et pere lähedussuhe haiglas tagab enneaegsele beebile kiirema tervenemise — laste haigestumine infektsioonidesse väheneb ja suureneb loomulikul rinnapiimaga toitmisel olevate beebide osakaal. “

Perepalatid on loodud eelkõige väga enneaegsena ehk enne 32. täisrasedusnädalat sündinud ja intensiivravi vajavatele beebidele. Kõigist Eestis sündinud lastest ligikaudu 1% sünnib väga enneaegsena, neist 2/3 ehk kuni 100 last aastas on ravil Tallinna Lastehaiglas. Kui enneaegsed beebid on piisavalt kosunud ja haiglaravi lõppeb, jätkavad lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna arstid koostöös perearstidega laste regulaarset jälgimist kuni nende 2-aastaseks saamiseni.

„2018. aastal täieliku ümberehituse läbinud vastsündinute osakonna viis intensiivravi perepalatit ja üks puhketuba sisustati Tallinna Lastehaigla Toetusfondi 2018. aasta suurprojekti „Iga hetk on oluline“ raames,“ rääkis Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer. „Perepalatite sisustamise projekti kogumaksumus on 450 000 eurot, millest ligi poole moodustas 2017. aasta lõpus ETV saates „Jõulutunnel“ heade inimeste abiga kogutud annetussumma. Perepalatite valmimisse on panustanud ka paljud ettevõtted ja organisatsioonid ning eraisikud. Oleme kõigile abistajatele nende toetuse eest väga tänulikud.“

“Eelmise sajandi lõpukümnendil, kui Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonda juhatas dr Adik Levin, valiti vastsündinute ravis täiesti uus suund,“ rääkis ETV saate „Jõulutunnel“ produtsent Ene-Maris Tali. „Tollal oli emade osalemine ravis harukordne terves maailmas. Nüüd, “Jõulutunneli” lahkete annetajate toel, astutakse suur samm edasi — elu eest võitleva maimukese juures saavad olla mõlemad vanemad — nii ema kui isa. Koosolemise kogemus on väga oluline tervele perele. ”

Vastsündinute ja imikute osakonna uued intensiivravi perepalatid on suurusega 20-22 m² ning igas palatis on voodikoht lapsele koos vajaliku aparatuuriga (kuvöös, aparaat hingamistoetuseks, toitmisperfuusorid), ema voodi ja lisavoodi isale ööbimiseks, „kängurutool“, vaheseina võimalus, duširuum ja WC. Tänu tsentraalmonitooringule, mis hõlmab monitore palatis ja õdede valvepostis on tagatud vastsündinu ööpäevaringne jälgimine meditsiinipersonali poolt.