Kahe lapselapsega e-õppel olnud vanaema: nii õpetajad kui vanemad, võtke vabamalt ja nähke praeguses olukorras uusi avanevaid uksi!


E-õpe, koduõpe, distantsõpe
E-õpe, koduõpe, distantsõpeFoto: Tiit Blaat

Nädalavahetusel avaldasime ema ja haridustehnoloog Triinu Pääsiku loo, kes kirjutas, et eriolukorrast tingitud uue elukorralduse tõttu vajaksime kõik rohkem mõistmist. Kommentaarides avas positiivse vaatenurga üks vanaema.

Kõik on suhteline. Olin nädala e-õppel lapselastega, kes käivad erinevates koolides ja nägin ära, mida see e-õpe endast kujutab. Ühele lapsele oli antud ainult nädalajagu ülesandeid, mis nädala jooksul ära teha tuli, teisel lapsel oli igal hommikul uued ülesanded, õpetaja tegi ka ühe videotunni, küsis, kuidas laps ülesannetega hakkama saab, juhendas ja abistas, kus vaja. Minu ülesanne oli vaid lapsed õppima suunata, vajadusel seletada, kuidas ülesannet teha ja nad tegid ise. Loovülesanded olid tõeline kvaliteetaeg: käisime looduses, vaatlesime, mõtlesime välja, kuidas käepärastest vahenditest pilti või kuju vms teha.

Nägin ka koduse õppimise plusspoolt: lapsed saavad teha omas tempos, puhata siis, kui seda vajavad, lärmi ja segajaid ei ole. Ja midagi hullu ei juhtu, kui täna ei jõudnud ülesannet lõpuni teha, homme värske peaga saab selle lõpetada. Küsisin mõlemalt lapselt, kas nad tahaksid juba kooli minna. Üks vastas: tahaks kooli puhvetist magusat osta ja pärast kooli linna peal tsillida. Aga kodus on parem õppida kui koolis — rahulikum. Teine vastas: tahaks kooli minna, et sõpradega mängida. Õppida on koolis parem kui kodus, sest õpetaja on lahke, aga ema on palju rangem.

Ma saan aru, et õpetajatel on praegu keeruline, sest nad on õppinud klassi ees massi õpetama, praegune olukord vajab aga individuaalset lähenemist. Ning kui õpetajal endal on kodus väiksed lapsed, siis nende kõrvalt tundide ettevalmistamine on keeruline, samuti tuleb enda laste kõrvalt siis keskenduda veel oma õpilastega suhtlemisele. Kokkuvõtteks oskan öelda vaid: nii õpetajad kui vanemad, võtke vabamalt ja nähke praeguses olukorras uusi avanevaid uksi!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!