Kas ma vajan beebikasvatuse-käsiraamatut?
Need küsimused hämmastavad mind!
Alles ta ju sündis...
Kui paljud tegelikult sellistele asjadele mõtlevad? Ja millal?
Mu laps on alles kolmekuune ja ma tõesti ei tea, kuhu kooli ja lasteaeda ta läheb ja kas meile kunagi perelisa tuleb.
Ma protestin!
Mulle tundub, et kõik peab olema plaanipärane ja raamidesse surutud, aga mul on protest nende raamide vastu. Kuid neid raame on oi, kui palju! Ja neid toetatakse!
Kuid mina portestin. Kindlate lasteriiete brändide vastu, mida laps peab kandma. Kohustuslike orkuti-stiilis piltide a la "(nimi) on juba kolmekuune. Emme tegi toorjuustukooki" vastu.
Protestin raam-emmeks olemise vastu. Lapse kasvatamine on ju tegelikult nauding, kuid selline taustamüra paneb mu pea aeg-ajalt ringi käima ja tekitab frustratsiooni.
Midagi teiste emmedega sarnast teen aga ilmselt siiski minagi. Olgugi et ilma orkuti-pildi-seeriata. Nimelt pidasime just pereringis tütrekese sünnipäeva. Täpsemalt tähistasime küll 3-kuuseks saamist. Laps on kuidagi järsku suureks kasvanud, nägu muutub iga päevaga üha ilmekamaks. Kuuga "viskab" kolm-neli sentimeetrit juurde. Sihvakas tüdruk sirgub temast, aga tulevastele Eesti Kalevipoegadele ongi ühte õiget Lindat vaja.
... ja ta leiab suu
Tütar õpib iga päev midagi uut. Näiteks avastasin ühel päeval, kui ta oma mängukaare all jutustas, kuidas ta haaras kahest lelust kinni ning üritas neid alla sikutada ja ühega puudutas oma ninaotsa. Ilmselt tahtis suhu toppida, aga läks väheke mööda:) Nüüd jätkan jälgimist, sest varsti saab ta selgeks, et kõik asjad tuleb suus järgi proovida...
Oma käed on pisike juba avastanud ja nüüd on need suurema osa ajast just suus.
Lapse juhitud päev
Mul enesel on uus päevakava. Lapse loodud. Kava loob beebile ja mulle turvatunde, sest nii saan meie tegemistel paremini silma peal hoida ja ebameeldivaid üllatusi vältida.
Tütre loodud ajakava on siin:
Äratus 8.00-10.00 vahel;
Söök/mäng 9.00-12.00;
Söök/lõunauinak 12.00-16.00 vahel, umbes 3 tundi kokku, harva ka rohkem;
Söök/mäng 16.00-21.00, mille vahele mahuvad lühikesed 15-30 minutit kestvad iluuinakud;
Söök/ööuni 21.00-22.00 vahel, öösel sööb veel ühe korra umbes kella kolme ajal.
Olen kuulnud, et mõnele emale on lapse magamajäämine (ja just lapse oma voodis) tõeline peavalu. Mul on ilmselt vedanud, sest laps jääb üksinda toas ja oma voodis magama. Õhtul pärast vanni saab tütreke söögi, siis panen ta voodisse, natuke jutustab ja uinub.
Raamatust näpuga järge?
Kas ma olen lihtsamalt pääsenud? Võib-olla. Tegelikult usun, et olen olukorda teadlikult juhtinud. Sest olen lasknud lapsel toimetada just nii, nagu tema tahab. Mulle tundub, et paljud emad haaravad kohe hädaabi-raamatute järele ning loovad nende põhjal lapsele päevakava. Ning kui kava ei toimigi, siis hüüavad foorumites appi!
Ma küsiks siinkohal vastu: miks te arvate, et vastsündinule tuleb raamatust elukorraldusi maha viksida?
Kindlasti on erandeid ning palju sõltub lapse temperamendist, kuid mulle tundub, et selliseid raamatuid kasutatakse liiga palju.
No tõepoolest: naersin südamest, kui ühel õhtul sattusin foorumist sellist mure-teemat lugema. Nimelt oli üks emme hullumas, sest tema lapsuke ei jäänudki õhtul kell seitse magama. Olgugi et raamatus just nii öeldi!
Elu ei ole ju ometigi selline?
Või kasvatad ka sina oma beebit mõne käsiraamatu abil?
Järgmise nädalani :)
