Koolivägivalla vastu astutakse regulaarsete mõttetalgutega
28. veebruaril toimuvad Nordic Hotel Forumis esimesed koolirahu mõttetalgud, mille teema on "Probleemidega laps koolis – kooli, lapsevanema või omavalitsuse mure?".
Mured kasvavad üle pea
Talgute ühe korraldaja, sotsioloog Iris Pettai sõnul arutatakse selle üle, kuidas aidata probleemidega lastel toime tulla. "Kooliuurijad tõdevad, et kasvab probleemidega laste osakaal, kellel on suuri raskusi õppimisega, koolidistsipliiniga ning teravad konfliktid nii koolis kui kodus," rääkis Pettai. "Sageli on sellised lapsed kas vägivalla ohvrid või ka ise vägivaldsed. Säärane laps ei tule oma probleemidega iseseisvalt toime, vajalik on täiendav abi ja toetus õppimises, suhteprobleemide lahendamisel ja koolidistsipliini järgimisel. Lisaks abile ja toetusele eeldab probleemidega lapse toimetuleku parandamine ka head koostööd kooli, lapsevanema ja omavalitsuse vahel."
"Praegu on kahjuks nii, et koolides häbenetakse oma probleeme või ei viitsita nendega õigel ajal tegeleda. Tekkinud hädadega tegeletakse alles siis, kui need on väga teravaks muutunud. Sellise tegematajätmise all aga kannatab klass ning terve kool. Lõpuks võivad konfliktid kasvada isegi korraliku koolisõjani. Mõttetalgud õpetavad koolidel varakult riske märkama ning pakuvad selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Talgutel saab infot, kust konfliktide puhul abi otsida ning kust saada vajalikke koolitusi."
Vägivaldsus tuleb kodust
"Tegelikult on kool ühiskonna peegelpilt," selgitab Koolirahu nõukoja liige, koolide arenduskonsultant Tiina Merkuljeva. "See, mis toimub ühiskonnas ja peredes ehk kas suhted lähevad vägivaldseks või kujunevad rahumeelseteks, läheb käiku ka koolis. Laste vägivaldsus on õpitud ja kuna lapsi annab mõjutada, võib neid ka teistmoodi suhtuma panna. Lisaks üldisele hariduspoliitikale peaks koolidel olema oma kultuurilised seisukohad ja reeglid."
Kas tavakool saab hakkama?
Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm rõhutas, et koostöö vanematega on võti lapse koolirahu tagamisel. "Õpetajate ja vanemate vahel on vaja vastastikust mõistmist, tuleb suhelda ja tegutseda vahetumalt ja võrdsete partneritena," selgitas Tamm. "Praegu on nii, et vanemad ja laps kutsutakse välja alaealiste komisjoni ette või ametnikud külastavad kontrolliõigust kasutades kodusid, kuid jõupositsioonilt ei saa asju lahendada, koolikiusamine ei lahene jõuga tegutsedes."
