Lapsesuu vol. 1: kes on lesbid ja mida teha tatiga?
Avaldame esimese valiku auhinnamängule saadetud laste vahvatest ütlustest. Loe, naera ja saada ka oma lapse lugu! Vaata lisaks: AUHINNAMÄNG: kirjuta oma laste naljakatest ütlustest ja äpardustest ja võida 100eurone kinkekaart Suwemilt!
Kes on lesbi?
Kogu pere istus teleka ees, nagu õhtuti ikka kombeks. Telerist tuli ilmselt tol hetkel laste lemmik Kättemaksukontor. 6aastane Kevin ning 8aastane Carmen vaatasid seda suurima õhinaga. Korraga hakkasid lapsed nihelema ja midagi rääkima omavahel. Küsisin, mis viga, nad ei vastanud midagi, aga ikka seal sahistasid. Lõpuks tüdruk küsis minult, et emme, ütle, mida tähendab sõna lesbi? See ei saa ju midagi head tähendada? Ma hakkasin siis mõtlema, mida lapsele vastata, kuid olin lootusetult hiljaks jäänud. Poja muigas ja vaatas rahulolevalt ja kõiketeadvalt minu poole. Ja ütles siis: “Lesbid on kalad!” Kusjuures tüdruk kohe oli selle vastusega nii rahul, et minu seletust enam vaja polnudki. Peale seda ütles Kevin veel, et ta ei saa naermist lõpetada, kuna tal on riidepuu suus. Tundus nagu ta oleks meid nagu lollitanud ja ise seejuures väga rahul olles, et oma tarkust näitas oma teadmisega!
Prouatädi-onu
Nähes Naisteka üleskutset, panna kirja mõni oma lapse naljakatest ütlustest meenus mulle kohe eelmise hooaja “Su nägu kõlab tuttavalt” saade, kus üks osalejates oli ka Karl-Erik Taukar. Laps oli siis 5aastane ja see oli üks esimesi saateid, mida tal lubati nii hilja vaadata. Juba pärast avasaadet oli lapsest saanud andunud fänn ja kuigi ta ei teadnud midagi paroodiast ega ka tihti ei tundnud artiste, keda järgi tehti, püsis huvi kõrge. Ma ei mäleta, kas see oli esimene saade, kus meesartist tegi naisterahavst järgi või mitte, aga igatahes see saade, kus Taukarist sai Dana International, võttis lapse algul täiesti tummaks. Tüdruk, kes muidu lustis ja tantsis iga loo ajal kaasa ja meesteks muudetud naiste puhul silmagi ei pilgutanud, jäi järsku suu ammuli vahtima. Kuna siiani polnud tõesti olnud vajadust lapsele selgitada, et mõnikord kannavad mehed naiseriideid, siis jäime huviga vaatama ja ootama, et mis kommentaarid/küsimused nüüd tulevad. Peale hetkelist silmad punnis ja suu ammuli vahtimist teatas laps, et Taukar on “Prouatädi-onu”. Sel hetkel kõlas see nii uskumatult naljakalt, samas oli väga lihtne ja loogiline. Ja kusjuures see “prouatädi-onu” on meie peres täitsa käibefraasiks saanud, eriti pärast seda kui vahetult peale toda “Su nägu kõlab tuttavalt” saadet juhtusime vaatame “Vanad ja kobedad” mingit vana episoodi.
Pea maha!
Mõned aastad tagasi olin oma 3aastase õega heinamaal kitsekarjas. Peale seda otsisime tükk aega kehade pealt puuke. Leidsime nagu ikka ca neli jalutavat tegelast. Hiljem avastas koju tulnud ema siiski õel pea pealt veel ühe. Paraku oli see end juba tugevasti sisse söönud. Ema proovis pintsettidega eemaldada, aga õnnestus ära tõmmata vaid keha, pea jäi sisse. “Tuleb kiirabis käia, pea ära vōtta,” ütles ta. Õde haaras kätega peast ja karjus minema joostes: “Ma ei lase oma pead ära võtta!” Vaeseke ehmus jubedalt. Õnneks suutsime talle ruttu selgeks teha, et jutt oli puugi peast ja meile ei meeldikski peata õeke.
Mis ta selle tatiga teeb?
Poeg oli 3-4 aastane. Menukit „Õnne 13“ vaatas ta alati koos meiega.
Oli selline stseen: Alma
ja Laine sõnelesid Alma juures. Üks ütles ikka vägevamini ja teine
vastas „täie rauaga“. Johannes kuulas ja kuulas ja siis sai tal mõõt
täis. Ta käratas Lainele: kui sa kohe vait ei jää, siis hammustan su
nina ära.
Poiss vaatas, mõtles ja küsis „Aga mis ta selle tatiga teeb?“
Mu noorem poeg oli siis kolmene, vanem aga juba kooliealine. Olin
alati lastele rääkinud, et välisjalanõudega tuppa ei minda.
Õpetussõnadest oli kasu ja mu pojad pidasid sellest ilusti kinni.
Välisjalatsitega voodisse
Oli üks varasuvine puhkepäeva hommik, soe, kuid öisest vihmast
veel niiske. Mu lapsed olid varased ärkajad ja nii olin ka ise end
voodist välja ajanud. Olin hommikuste askelduste kallal ja voodi oli
veel tegemata. Panin just lastele köögis hommikusööki valmis, kui vanem
poeg lasi tuppa meie hommikusel jalutuskäigul olnud kassi Tiugu. Möödus
vaid mõni hetk, kui väiksem poeg hüüdis: “Emme, emme, Tiugu on
välisjalanõudega sinu voodis!“ Vaatama minnes nägin, et
tõepoolest, tekikotil oli poristest käpajälgedest “muster”.
Röh-röh notsu
Kui mu tütar oli 2aastane, käisime tihti Kalev Spa ujulas. Läksime
naiste riietusruumidesse piki koridori. Koridoris on aknad, kus on näha
väiksemat basseini, mille seinamaalinguks on Limpa siga. Bassein oli tol
hetkel tühi. Mina siis tõstsin tütre kõrgemale ja küsisin: “Vaaaaata,
kes seal on?” Ja ise vastasin: “Röh-röh, notsu”. Käisime basseinis ära
ja tulime piki koridori tagasi, meie taga kõndis mitu naist. Väike
bassein ei olnud sel korral enam tühi, seal sulistasid korpulentsemad
naisterahvad. Tõstsin tütrekest, et neid näidata. Küsisin taas:
“Vaaaaata, kes seal on?” Selle peale ütles tütreke kõva häälega:
“Röhhh-röhhhh”. Naerul nägusid oli koridoris palju…
Tulevane talupidaja
Tundub, et Tristani tulevikuamet on nüüd siis otsustatud. Ühel hommikul teatas ta, et temast saab talupidaja. Talus hakkavad elama tema, tema naine, 5 last, 16 lehma, 11 lammast, mitu hobust, 3 koera, kanad, sead jne. Meil oli selle teema ümber pikk dialoog, aga siin siis mõned katkendid.
Emme: “Mis sa siis kõikide munadega teed, mis kanad munevad?”
Tristan:“Hoian homseks ka!”
Emme:“Kas loomad teed siis ühel päeval lihaks?”
Tristan:“Ei, loomi ma ei tapa. Ma kasvatan ja söödan neid ja kui nad vanaks saavad, siis matan nad maha. Ma arvan, et valge-kirjud lehmad on noored ja pruunikad juba vanad ja need ma siis matan maha!”
Emme:“Sa pead siis seda talupidaja ametit mõnes koolis õppima!?”
Tristan:” Jah, ma tean. Ma lähen loomakooli!”
Emme:“Ja mis sa seal koolis siis õpid, kas loomakeeli?”
Tristan:“mhmm, no siga teeb röh-röh, lammas teeb mää-mää. Aga ma ei tea, kuidas lehm teeb. Eks ma siis koolis õpin seda!”
Emme:“Mida sa lambavillaga teed?”
Tristan:“Kasukad!”
Emme:“Kust sa selle naise siis leiad?”
Tristan:” Ma ei tea — linnast või maalt? Linnast vast ikka!”
Emme:“Kas meie ka siis võime sulle tallu külla tulla?”
Tristan:“Jah, võite küll, kui ma teid kutsun!”
Emme:“Aga, kui te naisega reisile soovite minna, kes siis talu eest hoolitseb?”
Tristan:” Vend Trevor. Õpetan talle lüpsmise selgeks!”
Sõidame maale. Tristan märkab teel heinamaad ja teatab: “Siia ma oma talu ehitangi!”
Vaeste üle pole ilus naerda!
Minu tütar oli 5aastane, kui käis vanaemaga kassinäitusel. Näitus lapsele meeldis. Rääkis, et nägi seal nii vaest kassi, kellel polnud karvugi seljas. See ütlus tundus väga naljakas ja hakkasin naerma, kuid lapsel tulid pisarad silma ning ütles mulle: "Emme, vaeste üle ei ole ilus naerda. Nemad pole süüdi selles!" Laps nägi näitusel Sfinksi tõugu kassi. Siiani see lapse ütlus ajab kõiki naerma.
Uued lood toome teieni juba homme!