Mida tehakse kurjade naistega?

Meie poeg Richard oli nelja-aastane, kui teatas, et tahab issiks saada. Ütlesin siis, et kui suureks kasvad ja naise võtad ning temaga lapsed saad, siis oledki issi. Mõtles veidi ja lausus siis: “Aga kui on kuri naine, siis see tuleb ju maha lasta!” Ütlesin, et võtku kohe hea naine. Jälle poiss mõtles veidike ja ütles, et tuleb vist võtta jah!

Mõnusatest seksijuttudest

Lugu ka sellest, mis lastele meediast meelde jääb. Umbes kuu tagasi oli “Naabriplika” seriaalis ütlus vallavanema poolt: “Rääkige ka mõnusat seksijuttu”. See ütlus jooksis minu teada ka läbi, kui seda seriaali reklaamiti ka teiste saadete vahel. Eile tuli mu pojal see lause meelde ja ootamatult ütles ta selle kohe välja. Õde võttis lausest kinni ja nad kohandasid selle “suupäraseks”: räägime mõnusat seksijuttu. Ja nad jäidki seda lauset korrutama, küll ma alguses ei teinud välja, lootes, et ehk neil varsti see ununeb. Ei toiminud. Küll siis keelitasin, ei toiminud, vaid tegi neile veel rohkem nalja. Õues ütlesid nad seda ka teiste laste ja nende vanemate kuuldes. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Õnneks tänaseks on nad ööga selle lause ära unustanud.

Kuidas emme kiiresti sünnitama panna

Kolmeaastane Brenna räägib telefonitsi oma lemmik tädiga ja jutu keskel teatab talle:
“Sa oled väga ilus!!”
Selle peale vastab tädi lapsele: “Sina oled veel ilusam!”
Tütar naeratab lahkelt ja lausub: “Ma tean, aga me võime ikkagi sõbrad olla!”

Brenna on juba pikemat aega tahtnud omale väikest õde või venda.
Tuleb siis ühel hetkel suure õhinaga minu juurde: “Emme, mis sa arvad, kui õige NÜÜD sünnitaksid sa meile ühe väikese venna!?”
“Jaah?! Ja mida sa siis temaga tegema hakkasid?!” küsin mina.
“No siis ma hakkaksin teda Aleksiks kutsuma!” vastab tema enesega rahulolevalt, ilmselt peaaegu veendunult, et nüüd rääkis küll pehmeks!

Maximas kassa juures vaatab laps kaupa, mida müüja läbi piiksutab. Jõuab piiksutamise kord Rannamõisa (rebase logoga) kanafilee juurde. Laps sorgib natuke aega pakendit näpuga ja teatab siis üle terve poe, kõva ja selge häälega ja täie veendumuse juures: “Emme, isegi kui ma pärast magustoidust ilma jään, siis mina seda rebaseliha küll sööma ei hakka!”
Müüja ei saanud naeru pidama ja tundus, et üsna lõbus oli ka meie selja taga järjekorras seisvatel šoppajatel.

Õpi võitlema!

Hiljuti oli aga meie kodus selline naerupahvakute situatsioon. Minu õde ehk minu nelja-aastase poja tädi, tuli meile külla. Laps oli parajasti mängimas oma mängumõõgaga. Loomulikult võttis mu õde kohe mängust osa ja hakkas teda õpetama, et kui me võitleme mõõkadega, siis pannakse käsi puusa. Natuke aega poiss suutiski kätt puusal hoida. Kui ta aga oli selle väikese “soovituse” ära unustanud ja õde talle seda jälle meelde tuletas, põrutas poiss vastu: ”Aga ma olen telekast sõda näinud ja seal küll kätt puusal ei hoitud, samal ajal kui mõõkadega võideldi!” Hakkasime kõik naerma, sest lapsel oli ju õigus. Mis sa ikka tuled siin rääkima, et käsi peab puusal olema, kui sõda käib.

Meil on lapse vanaemal kombeks vastata küsimusele “Mis sa teed?” vastusega “Lõhun puid” . Iga kord, kui laps läheb vanaema käest küsima, et mamma, mis sa teed, siis vanaema vastab, et ta lõhub puid. See on rohkem muidugi lapse tögamiseks, et mis sa küsid, kui sa ise ka näed, mida ma teen. Sellest tulenevalt käsimine mõni aeg tagasi oma sugulastel külas ja kui üks naisterahvas küsis, et poiss, millega su vanaema ka tegeleb, siis vastuseks oli konkreetne. “Lõhub puid!” Külaline tegi suured silmad, et tohoh, on alles vanaema. Selgitasime talle natuke tagamaid ning naersime kõik hea kõhutäie.

Miks mõned inimesed räägivad vene keeles?

Mul oli selline lugu, et mu väike õde Leandra (nelja-aastane) hakkas õhtul magama minema ja ronis mulle kaissu. Tuli jutuks, et tal on piimahambad ja need kukuvad varsti ära. Õde hakkas nutma ja ütles, et ta ei taha, et tal hambad suust ära kukuksid. Küsisin, et kas ta ei taha endale uusi ja ilusaid hambaid? Tema vastas: “Kui mul kõik hambad suust ära kukuvad, siis ma räägin ju vene keeles!” ja jonnis edasi.