Lapsevanema hirmud: mida teha, et laps tulevikus ausa ja tulusa eriala valiks?

 (15)
Scanpix
Pilt on illustreerivFoto: Scanpix

Iga vanem mõtleb selle peale, kuidas aidata oma lapsel tulevast elukutset valida. Ta soovib, et tema võsuke valiks teadlikult ning teeks otsuse iseseisvalt, mitte aga järgides perekonna või sõprade arusaamasid. Kuidas siis peaksid täiskasvanud talitama?

Vajalikus suunas

Iga laps on unikaalne. Üks otsustab juba õige väikesena arstiks saada ning liigub kindlameelselt oma eesmärgi poole, pöörates erilist tähelepanu keemiale ja bioloogiale. Teine aina kahtleb ning, lõpetanud matemaatika kallakuga kooli, muudab ootamatult otsust ning suundub humanitaaraineid omandama. Keegi aga arvab , et tegi õige valiku, omandab kõrghariduse, töötab vastavalt oma erialale ja … otsustab äkki jätta kõik sinnapaika ning muudab täielikult oma tegevussfääri. Vanemad peavad olema valmis kõige erinevamateks variantideks.

Teadvustatud valik

Et vanemad saaksid paremini „kuulda“ oma last ning mõista ta eesmärke ja püüdlusi, on ära toodud mõningate kasulike nõuannete nimekiri. Need soovitused põhinevad lihtsatel printsiipidel, mida paljud kipuvad unustama, ent mida peaksid meeles pidama vanemad, kes tahavad oma lapsi aidata teadvustatult erialasid valima. Nende nõuannete järgimine aitab lapsel end kodus hästi tunda, vabalt vanematega suhelda ning ilma häbenemise ja hirmuta jagada nendega oma muresid. See kõik ongi teadvustatud valikute alus. Kõige tähtsamaks valiku langetamise puhul on vanemad ise, nende toetus ning usk lapse võimetesse ja võimalustesse.

Seotud lood:

Laps on kah inimene

Sina arvad

Minu laps on alles kujunev, ent alates 14. eluaastast juba enamasti väljakujunenud isiksus oma iseloomu ja vaadetega elule. Ma austan tema arvamust ning suhtun sellesse täpselt samuti kui enda omasse.

Sinu tegevus

Kuulan huviga, millest laps mulle räägib ning tähtsustan seda, mis on talle hetkel oluline. Jagan temaga seda, mis on minu jaoks tähtis ning arvestan tema arvamusega selles suhtes.

Igal ühel on õigus oma elule ja valikutele

Sina arvad

Minu laps on „terve iseseisev maailm“ koos kõikide oma ideede ning suhtumisega maailma ja iseendasse. Nagu igal inimesel, on ka minu lapsel õigus oma valikuid teha. See valik, mida ta teeb, on parim, mida ta lähtudes oma isiklikust vaatevinklist näeb.

Sinu tegevus

Tuletan endale meelde, et see, mida ma näen, tean ja mõistan, on minu vaatepunkt, mis põhineb minu elukogemusele. Ent on ka teisi arvamusi ja see on täiesti normaalne. Ma täpsustan ja küsin lapselt, miks ta tegi just sellise valiku, nagu ta tegi. Uurin temalt, miks on tema jaoks tähtis see, mida ta teeb. Jutustan talle, mida tähtsat näen selles, mida ta teeb või ei tee. Luban tal teha seda, mida ta vajalikuks peab. Ütlen, et ta võib arvestada minu toetusega, sõltumata tema valikust.

Igal tegevusel on omad tagajärjed

Sina arvad

Tean täpselt, et enamasti on tegevustel tagajärjed, mida võib kohe ette arvata. Ent on ka neid, mida ma praegu ei oska ette näha. Ma vastutan kõikide oma tegevuste tagajärgede eest, täpselt nii, nagu ka minu laps vastutab oma tegude tagajärgede eest.

Sinu tegevus

Küsin lapselt, milliseid tagajärgi ta oma praeguse tegevuse eest näeb.
Täpsustan küsides, milliseid tulemusi tahab laps oma tegevusega saavutada. Jagan temaga oma nägemust tema tegevuse tagajärgede kohta.
Luban tal tegutseda vastavalt tema isiklikule otsusele, andes endale aru, et vastutuse oma valikute eest võtab ta enda kanda.

Minu elu on minu elu, minu lapse elu on tema elu

Sina arvad

Inimese õnn on keeruline mõiste. Seega ei saa ilmselt kindlalt öelda, mis nimelt teeb teise inimese õnnelikuks. Sa saad aru, et sinu ettekujutus sellest, kuidas oma elu elada on antud hetkel parim sinu võimalikest arusaamadest. Sinu lapsel on aga šansse kujundada oma ettekujutus elust, mis on sinu omast täiesti erinev. Seejuures võib see osutuda parimaks variandiks nimelt tema jaoks.

Sinu tegevus

Vastan endale küsimusele, mida nimelt soovin oma lapsele. Arutan lapsega võimalusi, mida olen märganud ning küsin, milliseid võimalusi on tema enda jaoks avastanud. Toetan tema valikuid.

Minu laps on minu koopia

Sina arvad

Põhiline ning teatava ajani ainus, mida laps teeb, on oma vanemate käitumise täpne kopeerimine. Kõik, mis temas mulle meeldib, on see, mis mulle meeldib endas. Kõik, mis mind temas ärritab, on see, mida ma ei taha endas märgata. Ning kui ma tuletan meelde, kuidas ma käitun sarnases olukorras, siis paneb mind imestama kokkusattumus.

Sinu tegevus

Teen rõõmuga seda, mida tahan, et ka mu laps teeks. Näiteks, kui tahan teda õpetada lugema ja hindama häid raamatuid ning lugemist armastama, loen rõõmuga ise ning valin hoolega oma lugemisvara. Valik ja vastutuse võtmine on oskused

Sina arvad

Selleks, et õppida jalgrattaga sõitma, tuleb alustuseks leida jalgratas, seejärel istuda sellele ja üritada sõita. Otsustamine ja vastutuse võtmine on samasugune oskus. Kuna minu jaoks on oluline, et mu laps õpiks iseseisvalt vastu võtma otsuseid, olen valmis kannatlikult kulutama aega, et teda õpetada. Mõistan, et kõikidel on õigus ebaõnnestuda ja vigu teha. Ka jalgrattal ei õnnestu igal ühel esimesel korral sõitma hakata.

Sinu tegevus

Loon olukordi, kus laps saab praktiseerida iseseisvalt otsuste vastu võtmist ning toetan kõiki tema valikuid. Luban lapsel eksida. Arutan lapsega läbi kõik tema sammud, mis andsid just konkreetse tulemuse. Tunnen huvi, mida ta on õppinud igast konkreetsest olukorrast ning kuidas need kogemused võivad tulevikus tema valikuid mõjutada.

Küsimus on vastusest parem

Sina arvad

Kui ma vajan konsultatsiooni, siis pöördun inimese poole, keda pean antud ala spetsialistiks. Saanud vastuse, lahkun rahuldatult. Tahan, et minu lapsest saaks samuti spetsialist.

Sinu tegevus

Esitan lapsele küsimusi ning toetan tema otsinguid isiklike vastuste otsimisel. Ma aitan, ent luban tal endal leida vastuseid. Need nõuanded on väga olulised teismeliste jaoks alates 12. eluaastast. Nooremate laste jaoks tuleb neid vastavalt vanusele korrigeerida. Põhirõhud jäävad aga samaks.

Allikas: SamaJa