Märka kannatajat: kuidas saada aru, et laps võib olla vägivalla ohver?

 (1)
Lastevastase vägivalla tüübid, tunnused ja tagajärjed
Märka kannatajat: kuidas saada aru, et laps võib olla vägivalla ohver?
Pilt on illustreerivPanthermedia, Scanpix

Lastevastasest vägivallast kuuleme me paraku iga päev. Eriti karmi lugu sai lugeda eilsest Eesti Päevalehest — mehest, kes kuritarvitas seksuaalselt oma lapseeas kasutütart. Paratamatult panevad sellised õõvastavad lood mõtlema, kui palju võib olla lapsi, kelle kannatusi mitte keegi ei märka… Seepärast avaldame juhendi, mis võib aidata märgata ohvrit.

Toome välja kolm kõige sagedamini esinevat laste väärkohtlemise tüüpi, mis on ühtlasi ka kõige vägivaldsemad. Tasub nende tunnuseid teada, et saaksime kannatavaid lapsi aidata, enne kui on hilja.

Tihti koosneb laste vastu suunatud vägivald mitmest väärkohtlemise tüübist. Aga tavaliselt baseerub see ühel nendest tüüpidest. Loe, kuidas erinevad vägivallatüübid mõjutavad lapsi väärkohtlemise toimumise ajal ja hiljem täiskasvanueas.

Emotsionaalne väärkohtlemine

Emotsionaalne väärkohtlemine on emotsionaalse pingeseisundi tekitamine lapsele, mis võib põhjustada raskeid või pöördumatuid kahjustusi lapse emotsionaalsele arengule. See on kõige sagedamini esinev väärkohtlemise liik.

Siia alla kuuluvad järgmised käitumisliigid:

  • hirmutamine, ähvardamine;
  • karjumine;
  • sõimamine;
  • solvamine;
  • mõnitamine;
  • halvustavate nimedega kutsumine;
  • terroriseerimine;
  • manipuleerimine;
  • tusatsemine;
  • lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest.
Seotud lood:

Emotsionaalselt väärkoheldud laps on tihti õnnetu, kartlik ja stressis. Ta võib käituda agressiivselt või olla antisotsiaalne. Ta ei leia kergesti sõpru. Tal võib esineda voodimärgamist ja fantoomvalusid.

Täiskasvanueas võib lapsena selliselt koheldud inimestel esineda rohkem probleeme vaimse tervisega ja suhete loomisega. Kui inimest on lapsena emotsionaalselt väärkoheldud, siis ta võib ka täiskasvanueas olukordi teistmoodi tõlgendada ja käituda vähem enesekindlalt.

Füüsiline vägivald

Füüsiline väärkohtlemine on vanema või vanema elukaaslase, vanavanema jm lähisugulase tahtlik, mitteõnnetuslik füüsilise jõu kasutamine lapse suhtes, mis võib vigastada last. Füüsiline väärkohtlemine võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või isegi eluohtlikke füüsilisi ja ka psühholoogilisi kahjustusi.

Füüsilise väärkohtlemisega seotud tegevused on järgmised:

  • tõukamine, lükkamine;
  • näpistamine, küünistamine;
  • väänamine, pigistamine;
  • raputamine;
  • millegagi viskamine;
  • juustest sikutamine, tirimine;
  • löömine käe, jala või esemega;
  • peksmine;
  • põletamine;
  • lämmatamine, kägistamine;
  • uputamine;
  • relva kasutamine lapse vastu.

Füüsiliselt väärkoheldud lapsel võib olla raskusi õppimisega, tal võib esineda häireid füüsilises arengus ja koordinatsioonis. Ta ei leia kergesti sõpru. Tal võib esineda agressiivsushoogusid, depressiooni, ärevushäireid. Tal on madal enesehinnang.

Täiskasvanueas võib lapseeas füüsiliselt väärkoheldud inimene ise samu käitumismustreid oma lähedastega jätkata ja olla üldse vägivaldne. Teine variant on, et lapsena füüsiliselt väärkoheldud inimene on täiskasvanueas väga arg ja pelglik ja ta võib uuesti ohvriks saada.

Seksuaalne vägivald

Seksuaalne väärkohtlemine ehk lapse seksuaalne kuritarvitamine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.

Seksuaalselt väärkoheldud laps on õnnetu, tal võib esineda suitsidaalset käitumist, ta võib ennast lõikuda. Ta võib käituda väga vägivaldselt. Tal võib esineda voodimärgamist, unetust, luupainajaid. Palju on ka juhtumeid, kui seksuaalselt väärkoheldud lastel esineb anoreksiat ja buliimiat. Ta võib olla endassetõmbunud, tujukas ja tal võivad esineda fantoomvalud. Tema seksuaalkäitumine ja sõnavara ei ole tema vanusele vastav.

Täiskasvanueas esineb lapsena seksuaalselt väärkoheldud inimestel väga tihti probleeme vaimse tervisega. Tal võivad jätkuvalt olla toitumishäired, ta võib olla depressiivne ja teha enesetapukatseid. Lapsena seksuaalselt väärkoheldud inimesed jätavad tihti ka koole pooleli ja nad ei oska rahaga ümber käia.

Allikad: kuriteoennetus.ee, asca.org.au