“Saan aru, kui keegi pahane, aga asi siiski keerulisem.

Mul sai laps neli päeva käia lasteaias, kui seal hakkas levima nohu. Jätsin lapse esmalt koju ja viisin lasteaeda mõned päevad hiljem, kuid mõne tunni pärast helistati, et lapsel tuli tatti ja viige minema.

Ma olen neli kuud töötu tänaseks, aga kuhu ma kandideerin või mismoodi see välja peaks nägema nüüd siis, et vaevu leian töö ja paari päeva pärast lapsel jälle nohu ja tööle minna ei saa?! Mind ei võetagi nii kuskile tööle!

Sügisel-talvel ongi seda tatti rohkem. Kohatasu pean ikka tasuma, samas ammu ilma on see nohu teema läbi käinud, et lihtne nohu ilma palaviku või köhata pole haigus. Tuleks ehk mingi toetusmeede kasutusele võtta juba valituse või valla tasemel?"

Loo kommentaariumis on sama mure ees veel üks lapsevanem, Liisa, kelle last ei lubata enne lasteaeda tagasi, kui igasugune nohu on kadunud. "Minu laps on kodus, kuna eelmine nädal oli nohu... Jalad said märjaks ja nagu ikka hakkas peale seda nina tilkuma. Saime lapse terveks, mitte midagi pole viga, ainult natukene tekib veel seda viimast tatti, mida paar korda heal juhul nuuskab välja. Aga vot, lasteaeda enne viia ei tohi, kui täitsa viimanegi nuuskamine ära jääb. Ehk siis alles järgmine kevad!? Ma saan aru sellest mitte haigena viimisest ja koroona hirmust, aga asi hakkab juba kaotama inimlikuse piiri. PS! Perearstile saaksin alles nädala pärast! Ja milline arst vōtab su jutule sellise asjaga, kui on päris haiged, kes vajavad abi!? Peab vist varsti hakkama töötuna arvele vōtma!"

Lapsevanemad, millised lahendusi teie näete, kui lapsi hakatakse nüüd ka ühe aevatuse peale lasteaedadest ja koolidest koju saatma?