Nõuanded lapse arendamiseks koolieelsel aastal
Vanemaks olemine nõuab paljude kõige erinevamate probleemide lahendamist. Üks tähtsamatest on ka lapse kooliks ette valmistamine. Seejuures sooviksid paljud vanemad oma võsukest võimalikult varakult kooli panna.
Samas tuleks ikkagi arvesse võtta ka laste füsioloogilisi iseärasusi, see on mitte lihtsalt koolitee alustamist, vaid ka valmisolekut tähelepanelikult õppida tunnist tundi, päevast päeva, istuda teiste eakaaslastega koos koolipingis, arvestada koolikorraga ja alluda sellele.
Just seetõttu soovitavad füsioloogid, pediaatrid ja pedagoogid lapsevanematele mitte kiirustada lapse kooli toomisega. Isegi mitte siis, kui näib, et koolieelik on selleks täiesti valmis — loeb, kirjutab, arvutab. Tõusiklik ettekujutus koolivalmidusest ei arvesta aga tähtsaid näitajaid, millele tuginevad spetsialistid.
Edukas start
Kooliks valmistumine ehk koolieelne haridus on aktuaalne teema. Tänapäeval on enamik vanemaid huvitatud sellest, et lapse start koolimaratonil oleks maksimaalselt edukas.
Meie elu muutub tohutu kiirusega, alates isiklike hügieenitarvete kvaliteedist kuni kommunikatsiooni vahenditeni. Tänasel päeval eksisteerivad koolieelse hariduse kõige erinevamad vormid: tunnid lasteaedades, eelkooli klassid… Ükskõik milline programm valitakse, on eesmärk ikkagi üks — koolieelikute (eriti nende, kes lasteaias ei käi) harjutamine koolitingimustega, klassi ja tundide süsteemiga. See tähendab, et laps peab harjuma olukorraga, kus mitte tema ei määra oma tegevuste aega nii, nagu ta seda varem tegi: tahan — mängin, ei taha — ei mängi. Küllalt pikkade tundide vaheldumise lühikeste vaheaegadega määrab nüüdsest juba koolikell. Laps peab harjuma sellega, et klassis ei ole tema üksi ning õpetaja tähelepanu pole suunatud üksnes temale, vaid KOGU klassile.
Koolieelik peab teadmiseks võtma, et mitte ainult tema üksi ei vasta ega tee midagi, vaid sedasama teevad ka teised lapsed. Ja võib täiesti juhtuda, et teised lapsed täidavad õpetaja ülesande kiiremini ja paremini. Peab olema valmis kuulama oma klassikaaslasi ning tegema nendega koostööd.
See kõik pole 6-aastase jaoks lihtne, eriti kui tema koolieelne lapsepõlv möödub üksnes kodus pere keskel, mitte aga lasteaias. Seetõttu soovitatakse aasta või kaks enne kooliminekut:
- hakata lapsele jutustama elust koolis;
- võimaldada lapsele suhtlemist algklasside õpilastega, kes saavad talle koolist jutustada;
- viibida kooli juures, kuhu ta õppima pannakse.
Võttes arvesse koolielu olulisi erinevusi koolieelsest ning pidades silmas antud nõuandeid, valmistad sa oma last psühholoogiliselt kooliminekuks ette.
Prioriteedid
Nüüdseks on juba välja kujunenud koolieelse hariduse teatud kogemus. On teada ka tüüpilised vead sellel alal. Üks kõige sagedasem eksimus on esimese klassi programmi dubleerimine kooliks ettevalmistamise etapil. Paljudele vanematele tundub, et kui nende laps on omandanud esimese klassi programmi varem kui tema eakaaslased, siis kindlustab selline kiirstart pärastpoole kiire edasimineku kogu koolitee vältel. Ometi pole see kaugeltki nii. Koolieelsel ettevalmistusel on omad ülesanded ja neid tuleb arvesse võtta.
Millele peaksid vanemad oma tähelepanu pöörama?
- Peenmotoorika arendamisele — lapse sõrmede töö peab olema kindel ja täpne.
- Loogilise ja näitlik-kujundliku mõtlemise kujundamisele. Laps peab olema võimeline mõistma elementaarseid loogilisi joonistusi ja figuure.
- Kõne ja fonemaatilise kuulmise arendamisele. Laps peab oskama rääkida iseendast ja sellest, mida on näinud. Ta peab jutustama piltide järgi, mõistma kuuldu sisu, eristama sõnades häälikuid.
- Tähelepanu, mälu ja teadliku käitumise arendamisele. See hõlmab lühikeste luuletuste ja laulukeste meeldejätmist, etteantud ülesannete lahendamist kindla aja jooksul.
- Sama suur tähtsus on ka füüsilisel arendamisel — käte, jalgade ja keha koordineeritud tegevus erinevate, arengule vastavate füüsiliste harjutuste puhul.
- Tähelepanu tuleb pöörata ka orienteerumisele ruumis, millegi suhtes. Laps peab hästi tundma mõisteid, nagu parem, vasak, üleval, all, taga, kohal, kõrval.
On olemas terved seeriad vahendeid valmistamaks lapsi kooliks ette. Selles tohutus vahendite hulgas on üsna lihtne pead kaotada.
Praktika otsustab kõik
Kui nüüd teoreetilised suunad on juba omandatud, tuleks üle minna praktikale.
- Aruta lapsega sagedamini teie pere elu-olulisi küsimusi, räägi temaga loodusest.
- Ära katkesta teda, las ütleb välja kõik, isegi kui tal pole kõiges õigus. Alles pärast arutage tema poolt räägitu koos läbi.
- Lugege, joonistage, voolige, konstrueerige.
- Mängige palli, hüpake hüppenööril ja keerutage võimlemisrõngast.
Tuleta meelde, mida ise lapsena mängisid. On oluline lasta lapsel nüüd mängida, sest 5-6-aastaste jaoks on see ju ikkagi põhitegevus.
Allikas: Moy Rebenok, oktoober, 2011
