Oma laste ellu uue “isa” toomine — kas, millal ja kuidas seda teha?

 (38)
Oma laste ellu uue “isa” toomine — kas, millal ja kuidas seda teha?
Pilt on illustratiivneMorgueFile

Ajakirjas Psühholoogia Sinule vastab psühhoterapeut Lemme Haldre küsimusele, kuidas peaks laste ellu tooma uue "isa".

Kuidas ma toon oma laste ellu uue „isa“? Oleme abikaasaga juba neli aastat lahus, meil on kaks ühist last. Pärast aastaid kestnud kurbust ja tundetorme tunnen viimaks, et olen jälle valmis uueks suhteks, kuid kardan väga, kuidas see mõjub minu lastele. Tahan väga, et lastel säiliks lähedane suhe oma pärisisaga ning ei arvagi, et minu uus elukaaslane peaks tema kohale asuma, kuid ometi ma ei tea, kuidas luua tasakaalu nende kahe erineva rolli vahel. Mida ma peaksin tegema, et minu lapsed oleksid õnnelikud, kuid ka mina saaksin uuest suhtest rõõmu tunda?

Marika


Seotud lood:

Vastab Lemme Haldre, kliinik Elite psühhoterapeut:

Lastevanematena tunneme elus sageli rollikonflikti. Ühelt poolt soovime oma lastele parimat,
pühendades neile võimalikult palju aega ja tähelepanu, teisalt on igal täiskasvanul lisaks oma unistused, mis vajavad realiseerimist, et olla eluga rahul. Neli aastat pärast lahkuminekut on teie elus olnud kurbuse ja tundetormide aeg. Mõndagi sellest on kindlasti
tulnud kogeda ka lastel. Lapsed on paratamatult emotsionaalselt seotud mõlema vanemaga. Mõnikord unistavad ja mõtlevad nad oma bioloogiliste vanemate kooselust isegi siis, kui pere on lahus elanud juba mitu aastat. Samas mõjub laste tundeelule ja toimetulekule kõige paremini see, kui nad tunnetavad, et vanem on tasakaalus ja suudab taas elust rõõmu tunda. Raske on näha ema ja isa masendust, tülisid või elust kõrvalepöördunud olekut. Lahku läinud
vanemate pikaaegselt ussitavad suhted mõjutavad aga veel laste endigi eraelu aastate pärast.

Tegelikult olete naine, kes võib ennast õnnitleda, kuna tunnete, et minevik on selja taha jäänud ja saate eluga edasi minna. Olete oma laste jaoks hetkel teinud parima. Kui suudate lastega koos naerda ja uusi eluplaane teha, siis mõjub see kahtlemata lastele positiivselt.

Olenevalt laste vanusest võiksite lastega rääkida. Seletada, et see on olnud teile kõigile raske aeg, aga nüüd tunnete, et see on möödas. Kui soovite lastele oma uut meessõpra tutvustada, siis valmistage neid selleks ette. Lapsed peavad õppima ja leppima teadmisega, et emal on elus peale nende veel oma soove ja unistusi. Selle teadmise omaksvõtmine võib lastel alguses olla raske, kuid kokkuvõttes õpivad lapsed inimesi paremini mõistma, mis aitab neid edaspidi oma pereelus. Kinnitage, et soovite omapoolt teha kõik, et laste ja nende pärisisa
suhe säiliks ka tulevikus.

Lastele uue elukaaslasega ühiselu tutvustamisel tasuks arvestada, et väikelapse mõtlemine on konkreetne. Uue elumuutuse kirjeldamisel tooge konkreetseid näiteid ja vastuseid. Suuremate lastega saab rääkida abstraktsematel teemadel. Aga ka nemad vajavad teadmist, et bioloogilisel isal on jätkuvalt tähtis koht nende elus ka siis, kui nad ühel päeval kooli lõpetavad või oma perekonna loovad. Igas vanuses lapsed vajavad tunnet, et neid kuulatakse ja nende arvamus on tähtis.

Uus elukaaslanegi vajab aega ja arutlust, et saada selgust oma uudsest rollist. Igas
töökeskkonnas antakse uuele töökaaslasele ülevaade ja informatsioon tööülesannete ning kollektiivi tavade kohta. Inimene tunneb end seeläbi uues situatsioonis kindlamalt. Uue inimesega harjumine on töökollektiivis kaksipidine. Sama puudutab ka lapsi ja teid ennast. Nii lapsed kui uus elukaaslane vajavad aega, et üksteist kuulata ja asju selgitada. Töökollektiivis lähendavad inimesi lisaks tööle ka töövälised üritused: väljasõidud, jõulupeod,
suvelaagrid. Nii ka perekonnas. Seega on teie pere jaoks käes aeg kõigil taas elust rohkem rõõmu tunda!

Loe ajakirja Psühholoogia Sinule aprillinumbrist teisigi häid nõuandeid, kuidas probleeme lahendada!