„Mina olin rahul — külalised tõid mulle kommi. Vanemad minuga alkoholi kahjulikkusest ei rääkinud, ma tohtisin juba päris väiksena õllelonksu proovida — mulle see väga ei meeldinud, siider mekkis rohkem. Mind otseselt ei keelatud, aga pudelit ka pihku ei pistetud.

Esimest korda jõin end purju 14aastaselt - läksin oma maja trepikojas asuvasse korterile peole. Emale ma sellest kohe rääkida ei julgenud - nimelt jõin ma seal terve klaasitäie viina ja jätsin endast maha päris koguka okseloigu. Eks ema ikka teadis, et ma pidudel käin ning mis seal umbes toimub, kuid kätt ta ette panema ei hakanud - samuti ei tahtnud ta kunagi täpselt teada, mis seal juhtunud oli või millega ma täpsemalt tegelen. Ta pidas paremaks kõiki detaile mitte teada.Tal endal oli väga range kasvatus, kui ta noorem oli - peod ja alkohol olid välistatud! Minuga päris nii polnud. Pealegi teadis ema, et pole mõtet mind takistada - oleksin niikuinii leidnud mooduse minna. 

Ükskord olin end nii purju joonud, et ei mäletanud täpselt, kuidas ma kojugi sain. Tean vaid, et ei jaksanud end oma tuppagi vedada. Ema tõi mulle kausi ja pleedi.Hommikul ta muigas mu üle ja rääkis võileibade kõrvale kuldseid õpetussõnu: ära kunagi joo korraga viina ja veini! Eks ta muidugi rääkis mulle, et üks noor tüdruk ei peaks tegelikult niimoodi alkoholiga liialdama, kuid käske-keelde ei kostunud tema suust kunagi.

Emaga koos jõin ma esimest korda umbes 17aastaselt - jõime veini." - Kaie, 21