Ma ei osta oma lapsele ka õhupalle, sest olen lugenud artikleid ja näinud pilte, kuidas õhupallijäänused on lindudele kahjulikud. Mulle ei meeldi ilutulestik, sest olen kogenud kui väga osa inimesi ja enamik loomi nii maal kui linnas (näiteks koerad, linnud) seda kardavad. Ja perega populaarsetes restoranides, kus toit serveeritakse nii, et pärast kandikutäis prügi järgi jääb, pole ma mitte mingil juhul nõus käima. Olen kindel, et meil kõigil on palju, mida me ei tee, sest hoolime millestki veel enam. Ja ma arvan, et me võime hoolida küll.
Aga kuidas selle muret tundmisega on?
Tunnen tihti üllatust selle üle, et iga (õige) toit peab sisaldama kas mõnd looma või miskit loomadelt (piima, mune)? Mu lapsepõlves see nii ei olnud. Oma lapse lasteaia menüüd juba kolmas aasta jälgides ei ole ma siiani vist ühtki täistaimset toitu kohanud. Mind paneb see muretsema küll. Miks suhtume täistaimsesse toitu kui millessegi poolikusse ja imelikku?
Miks oleme nõus olukorraga, kus enamikes toidukohtades, kus menüüs on kõike alustades eelroast ja lõpetades magustoitude ja küpsetistega, pole ühtki täistaimset rooga valikus? Vegan (ehk täistaimne) toit ei pea ju olema midagi udupeent, teiselt poolt maakera kohale trasporditud toorainetest, ülivürtsikat, kallist ja vaid veganitele? Avastasin hiljuti kruubi-peeditoidu, mille peen nimi restoranis oleks peediorsotto, mu perele maitseb, minul on seda lihtne valmistada, see on tervislik, maitsev ja lihtsatest kohalikest toiduainetest. Arvestades seda, kui palju igal pool räägitakse loomse toidu jalajälje suurusest ja meie vajadusest oma jalajälge vähendada, siis mõtlengi, et täistaimse toidu eelistamine ükskõik kelle poolt on ju tegelikult teene meile kõigile? Eestis on ka juba mitmeid kohvikuid ja restorane, kelle terve menüü on täistaimne, mis julgustab ja näitab, et pole üldse keeruline maitsvalt ja täistaimselt kokata. Kui soovi on.
Veidigi introvertsemas tujus olles läheb meel mõruks küll, kui vegan toitu justkui letialust kaupa taga peab ajama kui ometi pasundatakse kõikjal, kuidas eestlane ikka liiga vähe taimset sööb. Ma tegelikult ei taha endale erandit küsida, ei taha erikohtlemist. Tahaks miskit tavalist ja olla tavaline.