Suvi toob endaga kaasa kireva laagrielu — lastele pakutakse eri mahus ja mõõdus meelelahutust alates linnalaagritest, kus päeval mängimas käia, kuni mitmenädalaste laagriteni Eestimaa eri paigus. Sageli saadakse laagrist häid kogemusi ja tekib juba oma traditsioon, iga aasta käia oma lemmik-laagris.

Vanematel on mõnikord soov näha oma last suurema ja tugevamana, kui laps tegelikult on. Kindlasti väljendab ka mudilane innustust ja minekusoovi, kui laagri kirjeldusest erinevaid tegevusi ja võimalusi loetakse. Lapsevanema kohus hinnata, kas laps tegelikult on ka valmis nautima pikemat eemalolekut kodust. Kas ta on näiteks rõõmuga nõus nädalalõpu vanavanemate juures veetma või tekib pärast esimest päeva koduigatsus? Kui laps tegelikult eelistab ema-isa läheduses olla ja tajub eraldust pigem ebameeldivana, on mõistlik see suvi veel linnalaagri kasuks otsustada ja jätta kodust kaugemad laagrid tulevikuks.
Mõnikord võib argliku lapse jaoks laagrielu nauditavaks muuta see, kui ta saab kaasa võtta õe-venna või hea sõbra. Seepärast tasub laagriplaane tehes ka sõpradega läbi rääkida, ehk leidub ühiseid huvisid.

Enne laagrit on vist igal vanemal peamine küsimus lapse turvalisuse kohta. Kindlasti saab juba enne koha broneerimist kindlaks teha, kas kõigil töötajatel on vastav väljaõpe, kas erinevad turvanõudmised on täidetud. Objektiivne turvalisus ei likvideeri aga veel vanema südant närivat muret, mille peamise ravimina tuntakse tänapäeval mobiiltelefoni. Loomulikult on hea, kui lapsel on telefon laagris kaasas ja vanem teab, et järeltulija saab iga hetk vajadusel temaga ühendust võtta. Siiski tasuks eelnevalt kokku leppida, millal ja kuidas omavahel sidet peetakse — näiteks iga õhtu vahetatakse telefonitsi muljeid, aga päeva jooksul helistab laps vaid tõelise häda või mure korral. Laagris käimine oma rõõmude ja muredega on lapse jaoks kogemus vanematest eraldumisest ja iseseisvusest, pidev telefoni otsas rippumine võib nullida laagrielu positiivse efekti.

Lihtsad punktid koduigatsuse ennetamiseks

1.      Innustu koos lapsega laagrielust — loe programmi, märgi kalendrisse laagri päevad, paki õhinal koos lapsega asju jne.

2.      Hoolitse, et laps ei tunneks, et temast tahetakse lahti saada — ära planeeri olulisi perekondlikke üritusi laagri ajaks, ega kirjelda valju hääega seda, kuidas sa lapseta puhkust pikisilmi ootad ja tema eemaolekul lõbutseda kavatsed.

3.      Lepi lapsega kokku mõned mõtlen-su-peale trikid. Selleks sobib näiteks kindel kellaaeg, kus teineteise peale mõeldakse (nt iga õhtu kell 21.30-22.00) või ka näiteks rituaal — iga kord kui tekib igatsus emme-issi järele, võib ta oma pöidla pihku pigistada ja see ongi nagu väike kalli — ema-isa omakorda teevad sama kui tekib kange igatsus lapse järele.

4.      Räägi lapsega koduigatsusest ja julgusta teda jagama oma tundeid laagri töötajate või kaaslastega.

5.      Saa üle enda eraldusärevusest. Lapsed on väga tundlikud ja kui vanema käitumise juures võib tajuda signaali „appi, kuhu mu lapsuke läheb, küll ma hakkan teda igatsema, kas temaga on ikka kõik korras?”, võtab laps selle suhtumise üle ja veedab terve laagriaja koduigatsust tundes.

Jälgi Perekasvatuse Instituudi tegemisi Facebookis või külasta kodulehte