Tervise alustalad tuleb paika panna varakult: viis vitamiini, mida su laps vajab

 (1)
Tervise alustalad tuleb paika panna varakult: viis vitamiini, mida su laps vajab
Pilt on illustreerivFreeImages/Ned Horton

Me ise püüame hoolega jälgida oma isiklikku dieeti, vahel pöörame aga hoopis vähe tähelepanu oma laste toidule. Nemad ei pea ju veel kaalu jälgima, tähendab, võivad süüa, mida iganes ning ilma piiranguteta. „Küll jõuab veel dieetidega jännata”, räägime meie ja lubame lapsel süüa seda, mis talle parasjagu meeldib.

Samas pannakse just lapsepõlves alus inimese tervisele. Ning kui varases lapseeas jääb puudu teatavatest vitamiinidest ja mineraalainetest, võib see tulevikus tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Sellepärast on äärmiselt tähtis pöörata tähelepanu sellele, mida sööb ja mida ei söö teie laps.

1. Vajaka jääb RAUAST

Kui laps läheb rinnapiimalt või selle asendajalt üle tahkele toidule, peab jälgima, et ta saaks küllaldaselt rauda. Paljud lapsevanemad annavad diateesi kartuses lapsele liiga vähe mune ja punast liha, ometi on just need põhilised rauaallikad.

Miks on raud vajalik. Raud vastutab organismi võime eest suunata hapnik kopsudest rakkudesse. Rauapuudus või tekitada aneemiat, mis omakorda põhjustab jõuetust, immuunsüsteemi nõrkust, peapööritust. Kõik see mõjutab lapse füüsilisi ja intellektuaalseid võimeid.

Raud laste toidus. 1-3-aastased lapsed vajavad rauda 7 mg päevas, 4-8-aastased — 10 mg. Toidulaual peab olema punane liha, munad, spinat, kaunviljad, kreeka pähklid, rauaga rikastatud pudrud ja helbed. Kui teile tundub, et laps ei saa küllaldaselt rauda, pöörduge arsti poole vereanalüüsi kontrollimiseks.

Seotud lood:

2. Vajaka jääb KALTSIUMIST

Meedikute uuringud näitavad, et peaaegu pooled 6-10-aastastest poistest ja tüdrukutest saavad liiga vähe kaltsiumit. Eelkõige johtub see sellest, et traditsiooniliste „laste jookide“ — piima ja kefiiri — asemele on tõusnud kontsentraatidest mahlajoogid ja kokakoola.

Miks on kaltsium vajalik. Kaltsium soodustab luude formeerumist. See protsess lõpeb tavaliselt 25. eluaastaks. Kui selleks ajaks ei ole luud küllalt tugevad ja terved, suureneb tulevikus oluliselt osteoporoosi haigestumise risk. Arstid nimetavad osteoporoosi haiguseks, mis annab endast märku vanas eas, kuid millele pannakse alus lapsepõlves.

Kaltsium laste toidus. Et varustada organismi kaltsiumiga, peab laps päevas ära sööma kolm piimatoodete portsjonit. 1 portsjon — 1 klaas piima, jogurtit või 50 g juustu. Kui laps ei taha tavalist piima, pakkuge talle šokolaadi või puuviljalisanditega piima. Sel juhul on plusse rohkem kui miinuseid: kasu kaltsiumist on suurem kui kahju suhkrust.

Hommikusöögiks võib lapsele pakkuda kaltsiumiga helbeid või müslit. Kaltsiumit, kuigi vähesel määral, sisaldavad ka mõned köögiviljad — näiteks brokoli. Arstid ei soovita lastele anda üle 50 g juustu päevas, kuna selles on palju rasva ja kolesterooli.

Miks laps võtab suvel kaalus juurde. Vaatamata sellele, et lapsed on suvel väga aktiivsed ning põletavad maksimaalselt kaloreid, võtavad paljud neist suvisel vaheajal kaalus juurde. Miks? Dietoloogide meelest on süüdi karastusjoogid. Palavaga joob laps palju mahla, kokakoolat ja limonaadi, mis kõik sisaldavad palju suhkrut.

Et õppeaasta alguses vabaneda ilma tervist kahjustamata liigsetest kilodest, jälgige, mida teie laps joob. Võimaluse korral jätke ära magusad gaseeritud joogid ja pakendites mahlad. Asendage need mineraalveega ja rohelise teega, morsside ja omavalmistatud kompottidega. Sõltumata kehakaalust ei soovitata kuni 7 aastastel lastel juua rohkem kui 1 klaas magusaid jooke päevas, vanematel mitte üle 2 klaasi.

3. Vajaka jääb TSELLULOOSIST

Meditsiinilised uuringud näitavad, et kuni 6-aastased lapsed saavad kõigest kolmandiku vajalikust tselluloosikogusest, vanematel lastel jääb aga vajaka juba pool. Süüdlasteks on siin pitsad, hamburgerid ja pontšikud, mis asendavad lastele pahatihti köögivilju ning kasulikke teraviljatooteid.

Miks on tselluloos vajalik. Tegelikult pole tselluloos vitamiin, kuid ta osaleb suhkru ümbertöötlemisel, reguleerib metabolismi, isu, kolesteroolitaset ning lõppkokkuvõttes mõjutab lapse kaalu.

Tselluloos laste toidus. Laps vajab teraviljatoite — täisteraleiba, rukkileiba, pruuni riisi, jämeda jahvatusega jahust valmistatud makarone. Ostes leiba, lugege etiketti, vahel sisaldab pealtnäha must leib 80% ulatuses nisujahu ning pole sugugi kasulik. Peamiseks tselluloosiallikaks on aga puu- ja köögiviljad. Mida rohkem laps neid sööb, seda parem.

Dietoloog annab nõu. Uuringud on näidanud, et lapsed söövad meelsasti värvilisi toite. Neid huvitab, kas taldrikul olev eri värvi söök on ka maitselt erinev. Kui teie laps ei taha köögivilju, püüdke talle pakkuda koos erivärvilisi paprikaid, porgandeid, kurke ja tomateid, mis on kenasti taldrikule laotud.

4. Vajaka jääb E-VITAMIINIST

Organism saab E-vitamiini taimerasvadest, selle põhiliseks allikaks on erinevat sorti pähklid. Paraku ei anna paljud lapsevanemad allergia kartuses oma lastele pähkleid, tulemuseks on aga ühe äärmiselt tähtsa vitamiini puudus.

Miks on E-vitamiin vajalik. E-vitamiin osaleb närvisüsteemi töös, on hea südame-veresoonkonna haiguste profülaktikaks ning mängib suurt osa immuunsüsteemi kujunemisel.

E-vitamiin laste toidus. Laps vajab umbes 7 mg E-vitamiini päevas. Umbkaudu sama kogus vitamiini sisaldub peotäies mandlites. Selle vitamiini poolest on rikas avokaado — seda võib lisada salatitesse, maitsestada sidrunimahlaga või soolaga. E-vitamiini sisaldavad ka vitamiinidega rikastatud helbed, laste küpsised ja pudrud.

5. Vajaka jääb KAALIUMIST

Kui teie laps ei taha süüa puu- ja köögivilju, vaid eelistab makarone, siis jääb tal, nagu paljudel maailma väikelastel, puudu kaaliumist.

Miks on kaalium vajalik. Kaalium tagab toonuse ja lihaste kokkutõmbed ning kogu närvisüsteemi õige töö, samuti mängib suurt osa vererõhu reguleerimisel.

Kaalium laste toidus. Poole kogu lapse päevasest toidukogusest peavad moodustama puu- ja köögiviljad. Väga kaaliumirikkad on banaanid ja küpsetatud kartul.

Ärge söötke last vägisi!

Lapsed sünnivad ilma ideaalse mõõdutundega. Vastsündinu sööb täpselt nii palju, kui tal vaja on — ei rohkem ega vähem. Hiljem see võime nõrgeneb, kusjuures paljuski tänu lapsevanematele, kes püüavad last võimalikult palju toita. Selle tulemusel harjub väikelaps üle sööma, see aga ähvardab tulevikus rasvumisega.

Dietoloog soovitab. Kui laps sööb halvasti, pöörake tähelepanu sellele, mida ta joob. Kas teile tundub, et päeva jooksul ei söönud laps mitte ivagi? Kui ta aga seejuures jõi ära mitu klaasitäit piima või liitri mahla, siis on tal just selletõttu isu läinud. Arusaadav, miks ta pole näljane. Ärge andke lapsele tund aega enne sööki juua, äärmisel juhul võib ju pakkuda veidi (mitte rohkem kui 100 g) mineraalvett. PS. Suurt mõju isule avaldavad ka olud, millistes last söödetakse. Isegi kõige väiksem laps vaatab suure huviga pilti oma taldrikul või erksavärvilist tassi. Sellisest tassist on hea juua. Loomulikult peavad nõud mitte ilusad, vaid ka mugavad, kerged ja vastupidavad ning hügieenilised olema. Ning ka see, kuidas lauale on serveeritud, pole ükskõik. Katke laud kena laudlinaga, asetage sellele lapse lemmiktaldrik, sinna juurde kena tass, paremale taldriku juurde — lusikas. Puhas kokkupandud salvrätt asetage taldrikust vasakule.