Üks ampsuke emme, teine issi eest...
Kas on olemas reeglid, kuidas last toita?
On mõned soovitused, mis puudutavad põhiliselt kuni 2-aastaste laste toitmist. See on iga, kus laps veel iseseisvalt süüa ei oska.
• Ära keela last, kui ta tahab toitu kätega võtta — see on tema viis maailma tundma õppida (üsna varsti õpib ta sööma täiskasvanu kombel).
• Last tuleb sööta sellise kiirusega, milleks ta ise valmis on (tavaliselt jälgib väikene ise lusikat ja avab suu, kui see tühi on). Mitte mingil tingimusel ei tohi teda kiirustada.
• Laps ei pea kogu taldrikul olevat toitu ära sööma (las sööb nii palju, kui jaksab).
• Kui laps on mängust haaratud, ära aja teda vägisi laua taha. Lihtsalt ütle, et on aeg lõunat süüa ja anna talle aega mäng lõpetada.
Kas on tõsi, et sööma peab kindlasti laua ääres?
Väikelapsele ei piisa tavapärastest söömaaegadest nagu hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Seetõttu võib toidukorrad jagada harjumuspärasteks, mida laps laua taga sööb, ja lisasöögiaegadeks, mil võetakse lihtsalt väike eine. Kuna söökide vaheaegadel laps mängib (kui ta just jalutamas pole), siis on tark pakkuda talle kasulikku ja kerget lisatoitu. Purunematule taldrikule võib panna kõva juustu kuubikuid, õunalõike ning teisi snäkke, mis käsi ei määri. Nii saab laps aeg-ajalt midagi suhu pista.
Kuidas tekitada lapses huvi söömise vastu?
Väikelapsel pole veel piisavalt arenenud mälumise ja neelamise oskused, seetõttu tuleb mõned toidud (näiteks liha) võimalikult peeneks tükeldada. Samas, kui ta ainult riivitud toitu saab, siis ta harjub liialt sellega. Meie ülesandeks on pakkuda lapsele nii ühte kui ka teist, ja veel nii, et ta seda heal meelel sööks.
On mõned väikesed kavalused, mille abil saab lapses tekitada huvi toidu vastu:
• Lapsed armastavad toitu millegi sisse kasta. Seega võid talle pakkuda köögiviljatükikesi või väikseid lihapalle. Nende juurde olgu tal võtta toitvaid kastmeid.
• Lastele meeldib toitu määrida millegi peale, seetõttu võid oma võsukesele valmistada mitmesuguseid pasteete (näiteks lihast ja köögiviljadest, kohupiimast koos puuviljadega jne) ning pakkuda neid talle määrimiseks väikestele leivaviiludele.
• Lapsed lausa jumaldavad juua läbi kõrre — neile võib pakkuda marja- ja puuviljakokteile, mis on mikseris koos jogurtiga vahustatud.
Mida teha, kui ta keeldub söömast?
Põhireegel: last tuleb toita vaid siis, kui tal on kõht tühi. Kui ta on näljane, siis ei ütle ta kohe päris kindlasti söögist ära. Hea isu tekib pärast jalutuskäiku. Kui ta aga siiski ei taha süüa, ei tasu teda sundida ega meelitada mitmesuguste lubaduste abil. Isegi selline laialtlevinud võte nagu söömine koos multikate vaatamisega ei ole eriti soovitatav. Nii õpib laps sööma inertsist, pööramata seejuures tähelepanu organismi signaalile, et kõht on täis. Edaspidi ei suuda ta end kontrollida ning sööb rohkem, kui talle vaja läheb.
Söögi vastu huvi tekitamiseks võiks kasutada lapse abi lihtsamate toitude valmistamisel — enda tehtud kotlette ja salatit sööb ta ju päris kindlasti.
Miks ta halvasti sööb?
Tavaliselt on sellel omad kindlad põhjused. Üheks selliseks võib olla valesti organiseeritud toitmissüsteem.
• Vahel söövad lapsed vastu tahtmist sellepärast, et nende menüü on üksluine. Toitude valik, mida sa talle pakud nädala jooksul, pole just suur. Kui menüü muutub mitmekesisemaks, kasvõi mingi pisiasja võrra (puuviljatükikesed pudrus, roheline sibul supi sees jne), hakkab laps paremini sööma.
• Mõned vanemad kannatavad omapärase süütunde all. Nad on lapsepõlvest kaasa toonud reegli, et hea ema laps peab olema alati hästi toidetud. Kui ta pole sundinud last sööma, siis tähendab see, et ta on halb ema. Selline häälestatus põhjustab aga lapses negatiivseid emotsioone toidu suhtes.
Mida teha, kui laps sööb väljaspool kodu?
Sel juhul tuleb jälgida, millist toitu laps päeva jooksul sööb. Kodus õhtusöögi ajal saab siis puudujäägi tasa teha. Lasteaias on tavaliselt kogu päeva menüü vanematele lugemiseks üles riputatud. Sellega tuleb tutvuda, kui tood lapse lasteaeda. Kui laps käib veel kusagil (mõnes ringis), anna talle kaasa juustutükikesi, puuvilju, pähkleid…
Road, millega ei tasu hoogu sattuda
On terve rida toite, mida ei maksa lastele sagedamini kui kord nädalas pakkuda. Nende roogade ülemäärane tarvitamine võib kasvavale organismile kahju tekitada:
• Rasvane liha ja kala (sea- ja lambaliha, hani ja part, lõhe).
• Soolatud ja suitsetatud toidud.
• Vahukoor ja rasvarikas hapukoor.
• Maitseained (sinep, mädarõigas).
• Delikatessid, mis võivad põhjustada allergiat (kalamari, krabid, suitsukala).
Toidud, millest tuleks hoopis loobuda
Neid nimetavad dietoloogid rämpstoiduks. Vanemad peavad kõigiti pingutama, et neid lapse toidulaual ei oleks:
• Krõpsud
• Kiirkeedunuudlid
• Pontšikud
• Kiirtoidud (hamburgerid, hot-dogid)
• Friikartulid
Allikas: SamaJa, juuli, 2009
