Üksikvanema lapse toetus vs elatisabi — mille poolest toetused erinevad ja millistel tingimustel neid makstakse?


Üksikvanema lapse toetus vs elatisabi — mille poolest toetused erinevad ja millistel tingimustel neid makstakse?
Foto: Christian Bowen/Unsplash

Kohtame sotsiaalkindlustusametis tihti arvamust, et kui lapse teine vanem tema kasvatamises ei osale, siis on teisel vanemalt automaatselt õigus saada üksikvanema lapse toetust. Päris nii see ei ole. Küll aga võib üksi last kasvatav vanem eri olukordades saada muid toetuseid. Et teemas selgust saada selgitab sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Piret Meemann, mille poolest toetused erinevad ja millistel tingimustel neid makstakse.

Et anda kõigist võimalustest täielik ülevaade, tuleb lisaks üksikvanema lapse toetusele rääkida elatisest, elatisabist ja toitjakaotuspensionist. Eelnevatele võib teatud juhtudel lisada ka ajateenija- või asendusteenistuja lapse toetuse. Viimase puhul ei saa küll kõnelda sellest, et lapse teine vanem lapse kasvatamises üldse ei osale. Ometi viibib ta perest eemal ning koju jäänud pereliikmetel tuleb sel ajal tulla ilmselt toime väiksema sissetulekuga. Sel perioodil võib saada lisatoetust 300 eurot lapse kohta kuus.

Muid toetusmeetmeid makstakse juhul, kui teine vanem ei osale mingil põhjusel üldse lapse kasvatamises. Üksikvanema lapse toetust, mis suurus on 19,18 eurot kuus, makstakse siis, kui lapse isa ei tunnista last omaks. See tähendab, et sünniaktis pole isa kohta märget. Samuti makstakse seda juhul, kui üks vanematest on tagaotsitav. Nii saab last üksi kasvatama jäänud vanem taotleda üksikvanema lapse toetust ka tagaotsimismenetluse ajaks.

Seotud lood:

Toetuse maksmise lõpetame, kui lapse isa võtab lapse omaks või kui kohtumenetluse käigus tuvastatakse isadus. Samuti, kui politsei- ja piirivalveamet lõpetab lapse teise vanema tagaotsimismenetluse või lapsele määratakse teise vanema eest toitjakaotuspension.

Toitjakaotuspensionit maksame surnud pereliikme lapsele üldjuhul kuni 18-aastaseks saamiseni. Pensioni suurus sõltub surnud pereliikme tööstaažist. Kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel, saab ta toitjakaotuspensioni kuni 24-aastaseks saamiseni. Pensioni saab ka last üksi kasvatama jäänud vanem, kui tema töövõime on vähenenud või ta on vanaduspensioniealine. Toitjakaotuspensionile on õigus ka siis, kui teine vanem on rase või kasvatab alla kolmeaastast last ja ei tööta.

Esmalt nõua välja elatis

Kui lapse teine vanem on teada ja olemas, kuid ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb talt esmalt nõuda välja elatis, teise sõnaga alimendid. Sageli kipuvad lapsevanemad elatisabi ja üksikvanema lapse toetust omavahel segi ajama. Sisult on aga tegemist kahe täiesti erineva toetusega, mis tegelikult välistavad teineteist. Saades ühte toetust, ei ole võimalik saada teist.

Lapsel on õigus saada kohtu otsusel elatist vähemalt pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui last kasvatava vanema või teise vanema varanduslik seisund või lapse vajadused muutuvad, saab kohtule esitada hagiavalduse, et muuta elatise suurust.

Lisaks alaealisele lapsele võib ülalpidamist saada täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Ülalpidamist saab ta kuni selle ajani kui saab 21-aastaseks. Täisealine laps võib saada elatist, kui ta vajab abi ega suuda end ise ülal pidada.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, saab kohtu kaudu nõuda elatise väljamaksmist. Elatise väljanõudmise kohtuprotsessi ja hiljem täitemenetluse ajaks saab taotleda elatisabi. Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda sotsiaalkindlustusametist ja täitemenetlusaegset elatisabi kohtutäituri juurest.

Kohtumenetlusaegset elatisabi maksame kuni 150 päeva eest ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on kuni 100 eurot. Kui teine vanem ei hakka kohtuotsuse järgselt lapsele elatist tasuma, saab taotleda ka täitemenetlusaegset elatisabi. Seda hakkab vanem siiski saama alles siis, kui täitemenetluse alustamisest on möödunud ligikaudu viis kuud. Täitemenetlusaegset elatisabi maksame, kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Elatisabi ei maksta, kui lapse teine vanem hakkab elatist tasuma.

Loe veel

Oluline on teada, et sotsiaalkindlustusameti makstava elatisabi näol ei ole tegemist klassikalises mõttes toetusega — see tuleb maksta riigile tagasi! Üldjuhul nõuab riik elatisabi tagasi elatisvõlgnikult. Kui oleme aga maksnud kohtumenetlusaegset elatisabi ning kohus siiski elatist välja ei mõista, tuleb elatisabi tagasi maksta elatisabi saajal. Sellised olukorrad võivad tekkida näiteks, kui elatisabi saaja jätab kohtutee pooleli või vanemad sõlmivad kohtuvälise kokkuleppe.

Anna muudatustest teada!

Kuigi tänapäeval liigub suurem osa toetuste saamise õigust andvast infost automaatselt läbi erinevate registrite, on ometi ka toetuste saajal jätkuvalt aktiivne kohustus muudatustest teavitada. Kui tagantjärele selgub, et toetust on saadud olukorras, kus selleks tegelikult õigust ei ole, tuleb saadud summad tagasi maksta. Selliste olukordade vältimiseks tasub lapsevanemal meile igasugusest olukorra muutustest teada anda.

Selline võib olla näiteks olukord, kui maksame lapsevanemale elatisabi ning sel perioodil maksab ka teine lapsevanem elatist. Sel juhul peab sellest kindlasti sotsiaalkindlustusametile või kohtutäiturile teada andma, sest elatisabi summa suurus sõltub võlgniku poolt makstud elatise suurusest. Kui selgubki, et toetust on saadud olukorras, kus selleks õigust ei ole, siis enne raha tagasi küsimist vaatame iga juhtumi üle ja inimene ise saab anda selgitusi. On oluline, et toetuse saaja teeks meiega olukorra lahendamiseks koostööd.