"Veeretame mõtet viia lapsed üle maakooli, aga kas hiljem on võimalik tagasi tulla?" Algav kooliaasta jagab lapsevanemad kahte lehte

Esmaspäeval saadetakse haridusministeeriumist koolidele soovituslikud juhised uueks õppeaastaks, kirjutab tänane Eesti Päevaleht. Üks neist soovitustest on see, et õpilased peavad hakkama koolimajas rangelt vahet hoidma, mis on jaganud lapsevanemad kahte lehte: need, kes saadavad pikalt muretsemata lapsed 1. septembril kooli tagasi ja teised, kes on otsustanud koroonahirmus last mitte kooli lasta, sest nad ei usu, et õpilased on võimelised vahet hoidma ja nakkust mitte edasi kandma.

Lapsevanemate arvamused on pärit Eesti Päevalehe loo kommentaariumist:

1. “Võib-olla, et Repsil tulenevalt oma paljulapselisusest ei ole taolise koolikorraldusega probleemi, kuid mina oma ainukest koolis käivat tütart küll kooli ei lase, kui koolis on tuvastatud nakatunu (ei koos terve klassiga ega kolmeks jagatuna).

Alustuseks peaksid koolid kõikidel koolimajja sisenejatel temperatuuri mõõtma. 60 eurot kontaktivaba termomeetri eesti ja ühe kooliteenistuja leidmine ei tohiks ju probleem olla, kui nui neljaks on vaja PISA testiga esikohal olla. Aga seda ei tohiks kindlasti teha õpetajate või õpilaste ning nende koduste tervise ja elude arvelt.”

2. “Lapsed peavad ise õppima. Mina küll ei pidanud õpetajat asendama. Pole algusest peale lapsega õppinud. Ka esimeses klassis antakse õpilasele jõukohased ülesanded, millega laps peab iseseisvalt hakkama saama. Kontrollisin, et tööd oleks tehtud ja seda tegin ka siis, kui laps koolis kohal käis.”

3. "Ega koroona pole tulnud gripi asemele, ta on tulnud sellele lisaks. Ja tapnud on ta jõudsalt vaatamata väga ulatuslikele piirangutele, mida ühegi gripi puhul pole kasutatud. Kui kevadel poleks piiranguid kehtestatud... keegi ei taha mõeldagi, mis oleks võinud olla. Kui nüüd sügisel lõdvaks lasta... keegi ei julge ennustada, mis tegelikult juhtub.

Kui sa ise oleksid kooliõpetaja, kas sa läheksid hommikul tööle, kui teaksid, et näiteks kaks sinu kolleegi on juba intensiivis hingamisaparaadi all?"

4. "Kuni haigus välja juuritakse, on ainuke lahendus e-õpe."

5. "Elu läheb edasi. Aitab juba sellest jamast. Koolides ei ole reaalne mingi 2+2, kraadimine jms. Me peame elama normaalset elu edasi."

6. "Kraadimine on normaalse elu osa ja mõnd ehk üllatab, et selle eest peaks vastutama pere ise. Kuidas? Kui laps on haiglane, tuleb kraadida ja koolist koju jätta."

7. "Mina ei ole nõus enam kodus lapsi õpetama. Selle eest saavad õpetajad palka, mulle pole keegi maksnud."

8. "Kas elu peab seisma jääma ja kui kauaks siis? Et mis see lahendus on siis, et üldse enam kooli ei pea minema? Mina olen poolt, et lapsed kooli, ei mingit koduõpet, sest lapsel kaob distsipliin ja koolis käimise harjumus. Niigi on me lapsed ebasotsiaalsed ja istuvad oma nutiseadmetes. Arvutis õppimine ei ole asendatav kooliga."

9. "Koolis (ja üldse siseruumides) on sellise rahvamassi puhul distantsi hoidmine võimatu. Paljud koolid toimivad niigi ruumipuuduse tõttu mitmes vahetuses."

10. "Kui ma mõtlen Tallinna hiidkoolide peale, siis ma ei näe küll, kuidas seal saaks vahet hoida. Koolid on rahvast rohkem täis kui sinna normaalselt mahuks, sööklast rääkimata."

11. "Mu lapsed käivad koolis, kus kohati on viis paralleeli. Koolis, kus üks lastest läks terve aasta enamikul koolipäevadel 2. või 3. tundi, sest ruumi polnud. Praegu veeretame mõtet viia lapsed üle maakooli, aga kas on võimalik tagasi tulla? Kas keegi on üritanud olla kahes nimekirjas või on see süsteemi jäikuse tõttu võimatu?"

Lapsevanemad, jagage kogemusi, kuidas teie endi lapsed suhtuvad kooliaasta alguses kooli naasmisesse? Kas pelgavad või pigem ootavad rõõmuga?