Viis nõuannet, kuidas last ohtude eest hoiatada
Naistekas avaldati mureliku ema lugejakiri — nimelt ei julge naine enam oma last silma alt ära lasta ja kardab pidevalt, et pojaga võib midagi halba juhtuda. Nüüd on kogu Eestit raputanud tõsiasi, et haigeid inimesi liigub meie seas pidevalt ja sa ei saa olla kunagi 100% kõigeks ette valmistatud. Ometi ei tasuks üle mõelda, sest liigse paanikaga võib tekitada lapses pöördumatu hirmu võõraste ja üksi väljas käimise suhtes. Milline oleks siis kuldne kesktee? Kuidas hoiatada last tänaval varitsevate ohtude eest, ilma et ta täiesti ära ehmuks?
Iga lapsevanem korrutab oma lapsele väsimatult (või vähemalt peaks korrutama), et tänaval võõrastega ei räägita, võõrasse autosse ei istuta ja võõraid kingitusi vastu ei võeta. Paraku on aga nii, et oht võib tulla tänavalt ka koju. Enamikel juhtudel osutub ahistajaks inimene, kes on perega tuttav, võib juhtuda, et koguni sugulane.
Proovi oma lapsega rääkimisel järgmisi taktikaid:
Meie majas ei hoita saladusi
Selgita oma lapsele, et ükski vanem laps või täiskasvanu ei tohi käskida tal mingit suurt saladust hoida ja kui nii peaks juhtuma, peab laps sellest kohe oma vanematele rääkima. See aitab siis, kui ahistaja peaks tulema tutvusringkonnast — kui ta näeb juba eos, et laps räägib oma vanematele kõigest, siis ei võta ta last enam kui sihtmärki.
Siinkohal peaks aga lapsele seletama saladuse ja üllatuse erinevust. Saladus on miski paha, millest keegi kunagi teada ei tohi. Üllatus tähendab, et lõpuks saavad kõik teada ja kõigil on tore, näiteks võib selleks olla pidu või sünnipäevakingitus.
Keegi ei tohi sind loata puudutada
Kas oled vahel oma mänguhoos oleva lapse juurde läinud ja teda lihtsalt kaisutada tahtnud, kuid saanud vastu tõreda eemale lükkamise, sest laps ei taha oma tegemisi katki jätta? Sellisel hetkel on ideaalne öelda: “Sul on õigus iga kord öelda, kui sa ei taha, et sind musitataks või kallistataks. Sa ei pea kunagi järele andma ja viisakusest kellelgi süles istuma või kellelegi musi tegema.”
Vanemad eksitavad tihti ise oma lapsi, käskides neil sõpradele ja sugulastele musi teha või nende süles istuda. Lapse soove peab aga alati austama ja kui õpetada talle juba varakult, et ta ei pea vastumeelselt kellegagi lähedases kontaktis olema, oskab ta vajalikus olukorras paremini enda eest seista.
Aluspesuga kaetud kehaosad on privaatsed ja kuuluvad vaid sulle
Järgmine kord kui su laps uurib poiste ja tüdrukute erinevuste kohta, on hea aeg talle ka muid teadmisi õpetada. Seleta talle, et inimese suguelundid on privaatsed — me ei tohi teiste omi vaadata ja katsuda ja teised ei tohi seda ka vastu teha. Ainsaks eranditeks olgu ema, isa, lapsehoidja vm sugulane, kes last peseb või teda tualetis abistab. Samuti ütle lapsele, et ta võib usaldada arsti, kui arst tahab kindel olla, et üks või teine kehaosa on ilusti terve.
Kui su laps on juba vanem kui 5aastane, siis võid talle ohtudest täpsemalt rääkida, kuid püüa vältida sõnu “seksuaalne” ja “ahistamine“ — sa ei taha tekitada lapses püsivaid hirme seksuaalsuse suhtes, samuti ei tohiks laps mõelda endast kui potentsiaalsest ohvrist. Püüa läheneda teise nurga alt — näiteks kiusajatest rääkides. Kui su laps peaks rääkima, et lasteaia- või koolikaaslane lükkas või näpistas teda, siis ütle: “Mõnedele inimestele meeldib teisi kiusata. Ühed lükkavad, näpistavad või kutsuvad rumalate nimedega. On ka selliseid kiusajaid, kes tahavad teiste privaatseid kehaosi (või kuidas iganes te oma lapsega neid nimetate) näha ja puudutada. Sellistest kiusajatest tuleb eemale hoida ja kindlasti kohe emale-isale rääkida.”
Jäta meelde, et see pole ühekordne vestlus. Tunne pidevalt huvi, kuidas su lapsel koolis läks, kas keegi püüdis teda kiusata jms. Näidates välja, et tunned lapse käekäigu vastu huvi, räägib ta ka avalamalt kõigest, mis ta elus toimub — nii heast kui halvast.
Sa võid vanemale inimesele “ei” öelda
Lastele õpetatakse pidevalt, et vanema inimese sõna peab kuulama ja vastu ei tohi vaielda. See käib kaasas kogu selle tobeda “laps räägib siis, kui kana pissib” teooriaga, mis on juba üleüldiselt alandav. Süüdimõistetud seksuaalkurjategijad on tunnistanud, et nad valivad oma ohvriteks lapsi, kes on viisakad ja sõnakuulelikud, kohati isegi alandlikud. Kinnita oma lapsele, et ta ei pea kuulama oma õpetaja, kasvataja või vanema sõna, kui laps peaks end seetõttu ebamugavalt tundma või tegema asju, millest ta päris hästi aru ei saa.
Internetis tuleb olla ettevaatlik
Oluline on viia laps kurssi Internetis varitsevate ohtudega — seleta talle, et võõraste inimestega ei tohi rääkida, tundmatu isikuga ei tohi jagada pilte endast või oma kodust. Ammugi ei tohiks leppida kokkusaamist inimesega, kellega on suheldud vaid Interneti vahendusel.
Allikas: squarespace.com
